Lätis ei piisa enam koera saba kärpimisest

Rahvapartei liige ja endine parlamendi eelarvekomisjoni juht Karlis Leiškalns ütles, et ilmselt tuleb kärpida sotsiaalkulutusi. „Otsustage ise: pärast juunikuiseid kärpeid ei ole riigi valitsuskuludes enam midagi liigset – aga riik ilma valitsemiseta pole enam riik. Sotsiaalkulutuste eelarves on meil 1,8 miljardit latti. Kusagilt mujalt EI OLE MIDAGI enam kärpida ,“ ütles poliitik. Veidi kokkuhoidu annaks konstitutsioonikohtu või korruptsioonivastase võitluse büroo likvideerimine … Leiškalnsi hinnangul peaks Läti veel laenu võtma, võimalusel Euroopa Komisjoni summadest, mis on reserveeritud hädas Ida-Euroopa riikide abistamiseks.

Opositsioonis oleva Esimese partei/Läti tee fraktsiooni juht Andris Berzinš ütles, et opositsioonil on olukorra hindamiseks vähe infot. „Repše (rahandusminister Einars Repše – toim.) ei saanud asjata erivolitusi … Repše on absoluutne pragmaatik, kelle käsi ei värise kärpimast, mida iganes vaja on,“ ütles Berzinš. „Ma arvan, et Uuel Ajal pole jäänud enam ühtegi punast joont, millest üle ei astuta“ jätkas ta.

Majandusuuringute keskuse BICEPS analüütik Morten Hansen ei kahtle, et Lätil tuleb minna maksude tõstmise teed. „Ma ei imesta, kui valitsus tõstab käibemaksu või teisi makse,“ ütles ta. Hansen ei usu, et Läti võiks Euroopa Komisjonilt täiendavalt laenu saada. „Kulude vähendamine kärbib tavaliselt ka tulusid, mõjudes SKT-le negatiivselt,“ ütles Nordea Markets analüütik Andris Larinš.

Kõige lähemad eelarvekärped peab Läti valitsus heaks kiitma hiljemalt juuni esimesel nädalal – enne Euroopa Parlamendi ja kohalikke valimisi.