Neljapäeval, 16. aprillil Pärnu
finantskonverentsil esinenud Eesti Panga asepresident Andres Sutt märkis oma
ettekandes, et kriisi järel tekkivad uued võimalused tuleb ära kasutada ning et
euro kasutuselevõtt on siin võtmetähtsusega.
Suti sõnul seisab Eesti ees küsimus, kuidas me suudame väljuda võitjatena olukorrast, kui majandus pöördub tõusule Eesti lähiturgudel. "Võrreldes Eesti ja Skandinaavia palgataset, siis on meil võimalus meelitada siia osa seal tegutsevast ettevõtlusest. Kriisi järel tekkivad uued võimalused tuleb ära kasutada. Euro kasutuselevõtt on siin võtmetähtsusega. Eelarve tasakaalu parandavate meetmete osas ei tohi olla tabusid. Iga majanduspoliitiline hind, mida peame euro kasutuselevõtu eest maksma, on väärt maksmist," lisas Sutt.
Andres Sutt näitas esitluse käigus ka USA sisemajanduse koguprodukti kasvu graafikut aastail 1820-2006. "Paarile lühiajalisele võnkele vaatamata on USA majandus neil aastail järjepidevalt liikunud ülespoole. Pikaajalist kasvu pole suutnud rajalt raputada kodusõda, Suur Depressioon, kaks maailmasõda ning erinevad muutused maailmamajanduse mudelites. Oleks lühinägelik arvata, et nüüdse kriisiga peatub majanduse kasv," ütles Andres Sutt.
Eestile soodsate asjaoludena tõi Sutt esile, et tööturg on tõestamas oma paindlikkust, jooksevkonto puudujääk on liikumas tasakaalu suunas ning pangandussektori kapital ja likviidsus on piisaval tasemel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Fitchi reitinguagentuur ennustab, et Eesti,
Leedu ja Poola võivad siseneda eurotsooni 2013. aastal, Tšehhi 2014. ja
Bulgaaria ja Rumeenia 2015. aastal.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.