Lutermaga on Andrus Reinsoo enda sõnul ka korduvalt ühendust võtnud. „Eks me suhtleme nii, et saadame neile meeldetuletuskirju, et teie tähtajad on lõppemas/lõppenud ja teatud arved on tasumata,“ rääkis ta ning lisas, et kõik need kirjad on jäänud vastuseta.
Lutermal on teatud optsioonitasud siiani Reinsoodele maksmata ning nende osas püütakse kokkulepet saavutada, märkis Reinsoo, kelle sõnul Luterma suhtes mingeid sanktsioone optsioonilepingu kohaselt rakendada ei saa.
Kas võite nüüd uusi ostjad otsima hakata? „Selles mõttes kindlasti, et meil ei ole praegu kellegi ees optsioonikohustusi ja kui me tahaksime, võiksime hakata uusi partnereid otsima,“ ütles Uniprindi ja selle tütarettevõtte Unipressi omanik. „Me ei ole väga kindlad praeguses situatsioonis, kas kedagi otsimegi,“ lisas ta ning selgitas, et võeti hoopis aeg maha.
Uniprinti ja Unipressi on tabanud küll umbes 20%-line langus seoses kõrvalturgude valuuta ebastabiilsusega, kuid üldiselt pole kurta, on Reinsoo tagasihoidlik ja ei nurise. Läheb nii nagu teistelgi, lisas ta.
2007. aasta talvel sõlmitud lepinguga pidi AS Kalev saama enda omandusse 80% ASi Uniprint aktsiatest. Koos 3. jaanuaril 2008 sõlmitud lepinguga omandatud 20% aktsiatega oleks ASist Kalev (praegune Luterma) pärast mõlema tehingu realiseerumist nii Uniprindi kui ka Unipressi aktsiate ainuomanik. Sügisel tunnistas Andrus Reinsoo, et tehingust on huvitatud mõlemad pooled, kuid Kalevil (praegusel Lutermal) ei ole piisavalt raha.
Aktsiaseltside Uniprint ja Unipress tegevusvaldkonnaks on trükiteenindus, ettevõtted valmistavad erinevaid reklaam- ja väiketrükiseid, ametipabereid ning kvaliteetajakirju.
Seotud lood
Aktsiaselts Kalev sõlmis 3. jaanuaril 2007
müügilepingu, millega tal on võimalus omandada osalus trükiteenindusega
tegelevates aktsiaseltsides Uniprint ja Unipress.
Kalevi ja Uniprindi vahel sõlmitud leping
on jõus vaatamata asjaolule, et ärimees Oliver Kruudal on kevadel laekuma
pidanud rahast osa maksmata, ütles Uniprindi üks omanikke Andrus Reinsoo.
Trükikodade Unipress ja Uniprint käive
kasvas võrreldes eelmise aasta esimese kümne kuuga keskmiselt 13%, 188 miljoni
kroonini ning kasum on kasvanud kiireminigi.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.