Pimesikk II pensionisambaga: tänane kasu röövib miljardid ja usalduse

Keskmise palgaga tulevasele pensionärile jätab küll maksete külmutamine kahe aasta jooksul palgana kätte umbes 5000 krooni, kuid selle lühiajalise võidu asemel võiks paarikümne aasta pärast tema pensioniportfelli maht olla 65 000 krooni võrra suurem.

Lisaks rahale, mida on teisest sambast viimastel kuudel hooga välja visisenud niikuinii, on paljud investorid kaotanud usu pensionisamba jätkusuutlikkusse ja arvavad, et teise samba peale polegi võimalik loota.

Tulevased pensionärid on leplikudASi MicroLink Eesti arendusjuht Märt Ridala liitus teise samba pensionifondiga, kuna pidas seda riigi panuse tõttu kõige soodsamaks investeerimisvõimaluseks.

Samas usub ta, et 70protsendise tõenäosusega ta pensionipõlves oma raha lubatud kombel tagasi ei saa. "Mina lähen pensionile umbes 30 aasta pärast. Tõenäosus, et aastaks 2040 tabab meid kliimakatastroof, energiakriis, hüperinflatsioon, devalveerimine, revolutsioon, sõda, pagulaste laine, majanduse kollaps, pankade pankrotistumine või mõni muu pensionifondi osakud kehtetuks muutev sündmus, on väga suur," nendib Ridala. Ta lisab, et on rõõmus, kui realiseerub siiski õnnelikum stsenaarium, aga võtab maksete peatamist siiski stoilise rahuga.

Pensionisambasse ei usu ka Webmedia juht Taavi Kotka. "See, et pension on tulevikus tiba väiksem, pole väga suur probleem. Küsimus on pigem selles, kas kahe aasta pärast süsteem ikkagi üldse taastub ja kas samadel tingimustel. Vastus sellele küsimusele on tõenäoliselt, et mitte," tõdeb Kotka.

"Ma ei looda väga pensionifondidele, sest nende tootlus on siiani olnud madal. Üritan pigem tööd tehes kindlustada selle, et pensionieas hakkama saan. Kui teine sammas külmutatakse, lepin sellega solidaarselt ja loodan, et inimestele kättejääv kaks protsenti elavdab veidi tarbimist," räägib Nissan Nordic Europe'i turundusjuht Henri Daum.

"See, et minu pension võib maksete peatamise tõttu tulevikus pisut väiksem olla, on riigi heale käekäigule mõeldes vastuvõetav. Küll aga pole mulle vastuvõetav karjuv ebaõiglus, kus ühed peavad rohkem kulusid kokku hoidma kui teised," sõnab perearstikeskuse Sinu Arst juht doktor Anneli Kalle-Talvik, kelle arvates peaks arvestama ka rahva rikutud õiglustunnet ja kärpimist alustama kõrgepalgalistest avaliku sektori ja riigifirmade töötajatest.