Poleštšuk seletas toona, et ta ei soovi Kreenholmist teha Euroopa juhtivat tekstiiliettevõtet. "Kreenholmist peab saama tavaline ettevõte," seletas Poleštšuk. "Meie toodang ei pea olema parim ega unikaalne, me peame lihtsalt teenima raha ja ei midagi enamat."
"Kui vaatame Kreenholmi kangaviimistlustehnoloogiat, siis see on moodsamaid Balti riikides, Põhjamaades ja Ida-Euroopas. Ka mahtude osas peaks Kreenholm atraktiivne olema," rääkis Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees Meelis Virkebau, kes aastail 1995-2003 ise Kreenholmi juhtis.
"Ma ei arvanud, et see nii ruttu toimub," sõnas Virkebau Poleštšuki kiire lahkumise kohta. "Olen oma elus palju inimesi tööle võtnud, kuid kas valik oli õige, selgub umbes aastaga. Siin pidi olema midagi extra ordinary, " lisas ta.
Virkebau rääkis, et töötas Poleštšukiga koos 1995. aastal ega oska praegu öelda, mis olukord Kreenholmis valitseb. Ta oletas, et võib-olla ei suutnud ettevõtte juhtivtöötajaid avalikult kritiseerinud Poleštšuk meeskonda moodustada.
Virkebau põikles vastusest Poleštšuki konfliktsuse kohta kõrvale vabandusega, et pole temaga viimased 10 aastat kokku puutunud. "Keegi ei jõua üksi nii suurt firmat vedada," sõnas aastaid tekstiiliettevõtet juhtinud Virkebau samas. "Mina arvan, et Kreenholmis on väga tublid töötajad."
Möödunud aasta lõpus Poleštšuki ametisse nimetamist tervitanud Baltika juht Meelis Milder ütles eile: "Minu kommentaar oli (toona - toim) nostalgiline, ent praegu ei oska ma tõesti öelda, mis seal (Kreenholmis - toim) toimub ja miks nii suurte plaanidega kodanik lahti lasti."
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.