Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas
ütles, et Eestit aitab praegusest seisust üle saada aktiivne majanduspoliitika
ja kõige tähtsam on mitte devalveerida.
"Peaasi on mitte teha ühtegi tegu, mis jääb kõigile meelde igaveseks nagu purskav tulemägi," rääkis Kallas Postimehele. Kallase sõnul ei tasu loota kellegi teise, näiteks Rootsi pankade abile.
Tema kinnitusel on euro puhul poliitiliseks tahteks väga vähe manööverdamisruumi. "Kõik liikmesriigid on meilt nõudnud, et ühineksime euroga nii kiiresti kui võimalik. See on lepingus sees. /../ sellist mänguruumi, et kriteeriumid, jah, on täidetud, aga ikka ei saa veel ja peame mõtlema, neil pole."
Seotud lood
Eesti krooni devalveerimine on väga
ebatõenäoline, ütles Deloitte'i juhtimiskonsultantide direktor Baltimaades Jari
Kukkonen.
Andrus Ansip võib küll rikkis plaadi kombel
korrata, et devalveerimist ei tule, kuid tegelikult ei paista tal ju olevat ka
alternatiive. Võtmepäev on 18. oktoober. Ansipi positiivne stsenaarium on
devalveerida kohe peale kohalike omavalitsuste valimisi.
Mingit devalveerimist ei tule ning teie
võite oma peaga hullata nii palju kui tahate, vastas peaminister Andrus Ansip
keskerakondlase Lauri Laasi küsimusele, kas peaminister on valmis oma
pea poliitilisele pakule asetama, kui devalveerimine Eestis tuleks.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.