- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: lubame firmadel parteisid toetada
Õiguskantsler Indrek Teder tegi hiljuti
Äripäevas ilmunud intervjuus ettepaneku seadustada taas juriidiliste isikute
annetused erakondadele. "Mis mõtet sel [keelul] on!? Siis kanditakse
sihtasutuste kaudu raha. Üks reegel - kogu raha peab olema avalik," oli Tederi
seisukoht.
Erakonnaseaduse muudatus ei täitnud oma õilsat eesmärki ning tegelikult muutus erakondade rahastamine hämaramaks. Äripäev nõustub õiguskantsleriga: erakondade kalduvus leida rahastamiseks kõverteid on näidanud, et õigem on tõesti juriidiliste isikute annetused taas seadustada.
Tegemist on vana probleemiga, kus midagi keelustades, kuid suutmata keelu täitmist kontrollida, saavutatakse see, et tegevus liigub põranda alla.
Eesmärk oli iseenesest õilis. 2003. aasta lõpul erakonnaseaduses tehtud muudatus, millega keelati juriidiliste isikute annetused parteidele, pidi tagama poliitika sõltumatuse ärihuvidest.
Kuid seadusemuudatus ei suutnud oma eesmärki täita. Tegelikult muutus erakondade rahastamine lihtsalt hämaramaks, sest hakati otsima võimalusi seadusest kõrvale hiilimiseks.
Selle kunsti meistriks osutus Keskerakond, kes leidis võimaluse emiteerida võlakirju (jättes nende ostjad saladusse), tulla poliitreklaami keelu ajal turule K-kohukesega (nahaalselt väites, et uuel tootel pole nendega seost) ning kasutada erakonna kassana Jüri Vilmsi Sihtkapitali (peitudes kära puhkedes olematute reklaamiteenuste müügi taha).
Omaette teema on see, et koos annetajate ringi kitsendamisega seaduses mitmekordistati ka riigikogus suuremat esindust omavatele erakondadele antavat riiklikku toetust - ehk siis erakonnad lõid kaks kärbest ühe hoobiga. Just sellisest käitumisest nördinuna peamegi tõdema: las ettevõtted siis toetavad erakondi, peaasi, et me teaksime, kes kellele kui palju raha andis.
Jah, seda võib käsitleda alla vandumisena: kui me ei suuda seaduse täitmist kontrollida, muudame seadust.
Sellele juhtis tähelepanu ka riigikohtu esimees Märt Rask, kommenteerides riigikohtu mullust otsust mitte kuulutada erakonnaseadus põhiseadusega vastuolus olevaks (sellise ettepaneku tegi endine õiguskantsler Allar Jõks, keda samuti frustreeris lootusetus erakondade rahaasjades selgust saada).
Rask võrdes Postimehes probleeme erakondade rahastamises probleemidega liiklusjärelevalves. "Kui liiklusjärelevalve kas ressursipuudusel või mingil muul põhjusel igale teele ja tänavale ei ulatu ning liiklusrikkumisi ikkagi toime pannakse, ei tähenda see, et liiklusjärelevalvet reguleerivad õigusnormid oleks tingimata põhiseadusevastased," sõnas Rask.
Kuid küsimus on väga lihtne: kui ettevõtete annetuste seadustamine täidab oma eesmärki ja muudab parteide toetajad avalikkusele paremini nähtavaks, siis olemegi saanud paremad "liiklusnormid".
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Õiguskantsler Indrek Teder ütleb Äripäevale
antud intervjuus, et tal tuleb sageli jagada kõige elementaarsemat õigusnõu
osadele pisikestele omavalitsustele, sest neis ei saada lihtsalt aru, millised
on kohaliku võimu kõige esmasemad ülesanded.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele