Tarbimine turgutab majandust

Majanduse langusperioodi kajastamise iseärasus on erinevad nägemused tarbimise rollist ühiskonnas. Kas oleks õigem avaldada survet sisetarbimise piiramisele või mitte?

Tõde, nagu alati, on kusagil vahepeal. Need, kes selle sajandi alguses tekkinud buumi aegadel soetasid kvaliteetseid kestvuskaupu või siis n-ö investeerisid iseendasse parema elukvaliteedi saavutamiseks, pole praegusest perspektiivist vaadates kaotajad, vaid pigem võitjad. Teisalt aga need, kes hindasid oma tulevikuvõimalused üle laenulepinguid sõlmides, on nüüd raskustes.

Paljude inimeste isikliku majandamise üks põhiküsimusi on, kas kasutada kättesaadavaid hüvesid tuleviku arvel (laen), kohe (palgapäev) või tulevikus (investeerimine ja säästmine).

Kaudne mõju jõuab sealt kogu majanduseni, kuna üks tähtsamaid riigi sissetulekuallikaid on just tarbimisega seotud maksud - käibemaks ja aktsiis. Samas on olukord selline, et vähem laenuraha, negatiivsemad tulevikuootused, kasvav tööpuudus ja elukalliduse tõus on peamiste teguritena inimeste tarbimisotsuseid mõjutamas.

EKI tarbijauuringud näitavad, et nii ettevõtjate kui ka tarbijate kindlustunne on rekordiliselt madal. Nõudluse langus, töötuse määra tõus jms avaldub tarbijate toidu- ja esmatarbekaupade tarbimise koguselises vähenemises, samuti elektroonika, kodusisustuse ning puhkusereiside ärajätmises või edasilükkamises. Oluliselt harvemini on hakatud külastama restorane, meelelahutusasutusi ja spordiklubisid, vähem on hakatud kulutama mänguasjadele, raamatutele, riietele ja jalatsitele.

Kulutuste jälgimine ja mõistlik tarbimine ning läbimõeldud ostud aga aitavad kaasa majanduse jätkuvale toimimisele, sest annavad tööd ettevõtjatele.