"Kõik ju näevad, kuidas Eesti Energia turul käitub - elektrihinnad pidevalt kasvavad, kuid midagi tõsist ei toimu ei Narva Elektrijaamas ega Eesti Põlevkivis. Eesti Energia majandusnäitajad iga aastaga kasvavad, kuid ainult hinnatõusu arvel, nentis Kaljuvee.
Eesti Energia juhatuse liige, kütuste ärivaldkonna juht Harri Mikk kinnitas, et on kohtunud Maroko esindajatega ja võimalikust koostööst on juttu olnud, kuid milleski konkreetses kokku ei lepitud. Ta ütles, et kuna Marokos on ühed maailma suuremad ja küllaltki hästi uuritud põlevkivivarud, siis on nende huvi Eesti Energia oskusteabe vastu küllap mõistetav.
VKG arendusdirektor ja juhatuse liige Jaanus Purga ütles, et neil on hea meel, kui Eesti Energial on ka majanduslikult rasketel aegadel piisavalt vaba aega, raha ja inimesi, et tegelda kõikvõimalike põnevate projektidega ümber maailma.
"VKG on analüüsinud nii ärilisi kui ka tehnilisi perspektiive paljudes põlevkivileiukohtades ning otsustanud, et Jordaanias ning Marokos on potentsiaal liiga kauge ja riskid liiga suured - seega konkureerima me seal ei hakka," ütles Purga. "Aga soovime kolleegidele Eesti Energias edu ja energiat," lõpetas ta heade soovidega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel arvas, et kui tegemist on Eesti Energia peamiselt oskusteabe investeeringuga (mitte suure rahalise panusega), kus rahalisteks investoriteks on strateegilised partnerid, siis on see mõistetav investeering. Põlevkiviõlialane oskusteave on see vara, mis peab moodustama peamise osa Eesti Energia panusest selles investeeringus.
"Selge on see, et Eesti riigile kuuluva ettevõtja esmane turg peab olema Eestis; kodu peab olema korras selleks, et üldse välismaale minna," kinnitas Kisel.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.