- OMX Baltic−0,06%314,36
- OMX Riga0,49%953,34
- OMX Tallinn−0,03%2 146,64
- OMX Vilnius−0,2%1 504,4
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,5%10 823,19
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,73
- OMX Baltic−0,06%314,36
- OMX Riga0,49%953,34
- OMX Tallinn−0,03%2 146,64
- OMX Vilnius−0,2%1 504,4
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,5%10 823,19
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigireservid kahanesid kuuga 6 miljardi krooni võrra
Aasta lõpus üles hüpanud riigi
valitsemiskulude tõttu kahanesid detsembris riigi reservid umbes 6 miljardi
krooni võrra ehk 200 miljoni võrra päevas.
Kui novembris ulatus riigikassa poolt hallatavate riigireservide kogumaht koos Haigekassa, Töötukassa ja Kredexi finantsvahenditega 25 miljardi kroonini, siis aasta lõpus oli nende reservide maht Rahandusministeeriumi hinnangul umbes 19 miljardit krooni.
Sellest 7,2 miljardit seisis stabiliseerimisreservis ning üle 4 miljardi krooni eest oli vahendeid Haigekassa, Töötukassa ja Kredexi reservides.
Ministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul oli kuu kiire reservide langus põhjustatud sellest, et aasta lõpus kasvavad eelarve kulud investeeringute ja sihtotstarbeliste eraldiste kasvu tõttu traditsiooniliselt hüppeliselt. Kui jaanuarist-novembrini ulatusid riigieelarve kulud 5,9-7,9 miljardi kroonini kuus, siis detsembris löödi sirgeks 11,5 miljardit krooni.
Sarnaselt oli ka 2007. aastal riigi jaoks kõige kulukam kuu detsember, kui eelarvest kulus 9,7 miljardit krooni.
Rahandusministeeriumi teatel ei näita seega viimase kuu kulutused adekvaatselt iga kuu kulutusi.
„Kulude suurenemine tuleneb suuresti näiteks sellest, et pikemat projekti saab alustada alles siis kui riigieelarve on vastu võetud. Pikemaajaliste projektide puhul võtab aga aega nii selle ettevalmistamine kui rakendamine ning reaalse kulu ehk maksmiseni jõutakse suurte ja aeganõudvate projektidega tavapäraselt pigem aasta lõpupoole,“ sõnas Seeman.
Kui detsembrikuine anomaalia välja võtta siis terve 2008. aasta lõikes kulutas riik raha 5,2 miljardit krooni enam kui tal eelarvesse laekus ning puudujääk finantseeriti ministeeriumi sõnul reservide arvelt.
Seotud lood
Eesti riigieelarvet kärbitakse märtsis 5-6
miljardi krooni suuruses mahus, ütles rahandusminister Ivari Padar
Äripäevale.
Eesti võiks hakkama saada 5-10
omavalitsusega, ütles suurettevõtja Joakim Helenius.
Peame tunnistama liigset optimismi ning
kohanema uuesti halvaks stsenaariumiks, ütles investeerimispankur Rain
Lõhmus.
Rahandusminister Ivari Padar ütles Euroopa
liidu juhtide otsust - kergitada Ida-Euroopa krediidiliini 50 miljardile
eurole -, kommenteerides, et Eesti ei kavatse sellest abipotist vähemalt
esialgu raha kerjama minna.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele