- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kartellidevastasele võitlusele tuul tiibadesse
Justiitsminister Rein Lang viis tänasele
valitsuse istungile seaduseelnõu, millega elavdatakse võitlust raskete
kartellikuritegude vastu nn leebusprogrammi abil.
Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on tugevdada võitlust kartellide ja muude raskete konkurentsiõiguse rikkumistega. Need kuriteoliigid on hästi varjatud ja neid on keeruline tõendada, kuna seaduserikkumise olemasolust on tavaliselt teadlikud vaid kuritegeliku kokkuleppe osapooled.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Tanel Kalmeti sõnul on kõige ohtlikumad kartellid ennekõike ebaseaduslikud hinnakokkulepped, tootmismahtude piiramine, turgude jagamine, kollektiivne boikott ja kokkumäng hankemenetluses.
"Kuigi Eesti seadused võimaldavad ka praegu kartellikuritegusid menetleda, ei jõua info kartellide kohta tavaliselt õiguskaitseasutusteni. Seetõttu on olnud võimalik alustada üsna vähe kriminaalasju," sõnas Kalmet.
Nõuniku kinnitusel on Euroopa Liidu, USA ja teiste arenenud riikide praktika näidanud, et pärast leebusprogrammi ellukutsumist on kartellidevastaseid karistusi võimalik tõhusamalt rakendada.
"Kui tavaolukorras võib õigusrikkumisest vaikides loota, et seda ei avastata, siis leebusprogrammi olemasolu korral tekib hirm, et teine õigusrikkuja annab oma kaaslased üles ja pääseb ise kergemalt," selgitas Kalmet.
"See hirm sunnib võimalikult vara järelevalve- ja uurimisasutustega täielikule koostööle asuma, et olla ise see, kes pälvib leebema kohtlemise."
Eelnõu kohaselt ulatub riigi üles näidatav leebus isiku suhtes, kes omal algatusel ja esimesena leebuse kohaldamise taotluse esitab, karistusest vabastamiseni. Nende rikkujate puhul, kes menetluse jaoks kasulikku teavet omades samuti taotluse esitavad, kuid pole esimesed, kohaldatakse leebust kitsamas tähenduses – karistust vähendatakse proportsionaalselt osutatud abiga.
"Samas on leebuse kohaldamise aluseks lisaks täielikule koostööle ka teatud tingimustele vastamine, näiteks ei ole leebus kohaldatav kartelli juhi või algataja suhtes," lisas Kalmet.
Seotud lood
Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul
sõlmitakse enamus kartellikokkuleppeid suuliselt, mistõttu on neid hiljem kohtus
kuratlikult keeruline tõendada. Osapooled vaikivad leppest või eitavad kuritegu
ning kui politsei ei ole varasemalt kahtlusaluseid pealt kuulanud ega jälginud,
jäävadki petised karistamata.
Justiitsministeeriumi eelnõu järgi pääseb
inimene, kes teatab toimivast kartellist ning teeb politseiga
seejärel igakülgset koostööd, karistusest. Kõige levinumad
kartellikuriteod puudutavad hindade fikseerimist, tootmismahtude piiramist,
kollektiivset boikotti ja kokkumängu riigihangete menetlemisel.
Teiste, sealhulgas Eestiga võrreldava
suurusega riikide näitel on selge, et ka Eestis on kartelle. Nad võivad olla
väikesed, kuid nad on siiski olemas, kirjutas vandeadvokaat Tanel Kalaus oma
arvamuses Äripäevale.
Eelmisel reedel andis riigiprokurör Triin
Bergmann kohtusse viimaste aastate esimese kartellijuhtumi, kus süüdistatakse AS
Koger Partnerite gruppi kuuluvat tee-ehitusfirmat kokkumängus 107 miljoni
kroonise tee-ehituse hankes.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele