- OMX Baltic−0,12%308,02
- OMX Riga−0,17%901,04
- OMX Tallinn−0,14%2 101,66
- OMX Vilnius0,15%1 453,98
- S&P 500−0,61%7 312,63
- DOW 30−0,38%51 722,78
- Nasdaq −0,95%25 117,19
- FTSE 100−0,88%10 436,79
- Nikkei 225−4,15%69 360,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%89,07
- OMX Baltic−0,12%308,02
- OMX Riga−0,17%901,04
- OMX Tallinn−0,14%2 101,66
- OMX Vilnius0,15%1 453,98
- S&P 500−0,61%7 312,63
- DOW 30−0,38%51 722,78
- Nasdaq −0,95%25 117,19
- FTSE 100−0,88%10 436,79
- Nikkei 225−4,15%69 360,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%89,07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestisse tuleb aastaks 2023 tuumajaam
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks
energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavad, mis näevad ette põlevkivist
elektri tootmise olulise vähendamise ning muude energiaallikate osakaalu
suurendamise. Samuti võetakse suund Eestisse oma tuumajaama rajamiseks aastaks
2023.
"Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ ja „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“ määratlevad Eesti energeetika arengusuunad ja visiooni, milline peab olema Eesti energeetika 10-15 aasta pärast. Arengukavade järgi tuleb tulevikus kasutada rohkem erinevaid energiaallikaid - kui praegu toodetakse Eestis 60% energiast põlevkivist, siis 15 aasta pärast peaks põlevkivi osakaal jääma alla 30%, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Suurendada tuleb teiste energiaallikate osakaalu, tuuleenergia, tuumaenergia, samuti puidu, gaasi ja vedelkütuste kasutamine peaks iga nimetatud energialiigi puhul moodustama energiatarbimisest tulevikus alla 20%.
Elektrimajanduse arengukava näeb ette Eesti elektritootmise ümberehitamist 10-15 aasta jooksul. Selleks tuleb 2014. aastaks laiendada elektri- ja soojuse koostootmist olemasolevalt 200 MW-lt 300 MW-ni ning 2015. aasta lõpuks renoveerida täiendavalt kaks plokki Narva elektrijaamades koguvõimsusega kuni 600 MW. Samuti tuleb suurendada tuulikute võimsust kuni 900 MW-ni koos vajalike reservvõimsustega.
Kuna päevakorda on tõusnud maagaasi varustuskindlus ning sellest tulenevalt riikide energiajulgeolek, on oluline ühendada Eesti ülejäänud Euroopa Liidu elektri- ja maagaasi siseturuga. Lisaks 2006. aasta lõpus Eesti ja Soome vahel valminud Estlink elektrikaablile tuleb hiljemalt 2018. aastaks ehitada ka Estlink 2, samuti on Leedu-Poola ning Balti- Rootsi ühenduste rajamine varustuskindluse suurendamiseks Eesti elektrisüsteemile vajalikud projektid.
Energiamajanduse arengukava näeb ette ka nn energiaagentuuri rajamise, mille eesmärk on riigi energiapoliitika tõhusam rakendamine ja maakondliku ning kohalike omavalitsuste energiapoliitika koordineerimine, samuti energiasektori trendide ja energiaturgude muutuste analüüsimine ning heitmekvoodi oksjonite korraldamine.
Arengukavades ette nähtud tegevusi rahastatakse riigieelarvest ja energiaettevõtete eelarvest. Energiamajanduse arengukavas kavandatud tegevusteks kulub riigil umbes 32 miljardit krooni aastani 2020 ning elektrimajanduse arengukava tegevusteks umbes 17,5 miljardi krooni aastani 2018. Koos erakapitali ja laenukapitali kaasamisega kulub kogu energiamajanduse arengukava elluviimiseks järgmise 15 aasta jooksul üle 100 miljardi krooni.
Seotud lood
Majandusminister Juhan Parts tunnistas
tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti elektrituru avanemisega 2013 võib
kaasneda tugev hinnahüpe.
Eesti Energia sai loa uurida Suur-Pakri
saart eesmärgiga rajada sinna Eesti esimene tuumajaam. Pakrilased on sellele
vastu, ning väidavad, et saar pole inimtühi ja seega ka mitte parim koht
tuumajaamale.
Kui kestlikkusest räägitakse sageli suurte eesmärkide ja kaugete tähtaegade kaudu, siis ABB Eesti vaatab teemat praktilisemalt. Jüri tehnoloogialinnakus mõõdetakse tulemusi megavatt-tundides, CO2 tonnides, elektriautode arvus ja töötajate heaoluga seotud näitajates. Viimase kümne aasta jooksul on ettevõte investeerinud Eestisse üle 60 miljoni euro ning teinud rea samme, mille eesmärk ei ole ainult keskkonnamõju vähendamine, vaid ka töökindlama, tõhusama ja hoolivama organisatsiooni loomine.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele