Siim Kallas seab Lumani argumendid kahtluse alla

"Isegi kui keegi üritab midagi kokku leppida, siis majanduslanguse ajal need kokkulepped lihtsalt ei pea," ütles kaubandus-tööstuskoja juht Luman kartellikuritegude ja leebusprogrammi teemalisel seminaril. "Leebusprogrammi jaoks on praegu väga vale ajastus," oli ta veendunud.

Ehitusettevõtja Luman muretses selle pärast, kuidas prokuratuur ja konkurentsiamet kavatsevad konkurendi peale kaevanud ettevõtja väiteid kontrollida.

"Mil moel teevad uurimisorganid kindlaks, et esimesena võimalikust kartellist rääkiv ettevõtja kõneleb tõtt? Kas see, mida ta räägib, on tõend või on see ainult ajend uurimise alustamiseks?" küsis Luman.

Kallas ei pidanud asjakohaseks Lumani väidet, justkui pisikesel turul ei olegi mõtet kartellileppeid sõlmida. "Suurel turul suured kartellid, väikesel turul väikesed kartellid," nentis Kallas.

Elisa Eesti juhatuse esimehe Sami Seppäneni väitel ei ole just tõusva majandusega riigis kartelle eriti vaja sõlmida.

"Kartellide tagaajamine on vajalik sõltumata sellest, kas majandus kerkib või kukub. Kartell pärsib alati majanduse konkurentsivõimet ja pikas perspektiivis põhjustab selle vähenemine niikuinii ettevõtte kehvema majandusliku olukorra," rääkis Seppänen.

Lumaniga sarnasel seisukohal on E-Piima juht Jaanus Murakas. Tema väitel on Eestis alusetuid kartellikahtlustusi kogu aeg olnud. "Eestis on konkurents piisavalt tihe ja hinda määrab ikkagi turg. Hindade kujundamisel ei ole kartellikokkuleppeil mingit olulist mõju," on Murakas veendunud.

Ta ei oska üheselt hinnata, kas leebusprogrammi peaks Eestis rakendama. "Asjad ei ole nii mustvalged. Kindlasti võiks leida kaasusi, kus seda on vaja ja juhtumeid, kus seda ei ole vaja," märkis Murakas.

Kohtusse jõuavad kartellid harva

Peaprokurör Norman Aas tunnistab, et kartellikuritegusid on raske avastada ja tõendada.

Avastamiseks on oluline, et keegi kartelliosalistest nö murdub ning konkurentsiameti ja prokuratuuriga koostööle asub.

Tippjuristide väidet kinnitab tõik, et 2006-2007 ei menetletud Eestis ühtki konkurentsikuritegu. Peaprokuröri sõnul meenub talle Eestis vaid kaks juhtumit - VK Holdingu ning Spacecomi ja Oleg Ossinovski juhtum -, mil kriminaalasi on kohtusse jõudnud ja süüdlased kriminaalkorras karistada saanud.

Konkurentsiamet: kartelle jagub

Juhan Põldroos

konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja

Kartellide, nagu mistahes muude kuritegude vastane võitlus on kindlasti põhjendatud sõltumata majanduse konjunktuuris. Leebusprogrammi juurutamise juures tuleb silmas pidada, et tegemist pole mitte lühiajalise projektiga, vaid see on mõeldud aastateks. Konkurentsiameti jaoks on kartellide vastane võitlus prioriteediks ja eelkõige viimase aasta jooksul oleme me aktiivselt kriminaalmenetlusi läbi viinud. Meie kogemus näitab, et kartelle siiski Eestis on ja nendega tuleb tegeleda.

Üks küsimus

Kas läheksite kartellileppest konkurentsiametile rääkima?

Jaanus Murakas, E-Piima juht

Ma ei taha ses osas spekuleerida. Niimoodi ei saa küsida: kas te läheksite rääkima? Meil on lihtsalt põhimõte, et me kartellikokkuleppelistel kohtumistel ei osale.

Piimaliidus, kus kõik osalevad, on kokku lepitud, et mingeid kartelliteemalisi asju lihtsalt ei arutata.