Keskmine 700vatine server kasutab aastas koos jahutusega 9000 kilovatt-tundi (kWh) elektrienergiat. Ühe kilovatt-tunni energia tootmisest eraldub Eestis 1,18 kg, Poolas 0,96 kg, Saksamaal 0,46 kg ja Rootsis vaid 0,03 kg süsihappegaasi.
Seega paisatakse Eestis iga serveri tööshoidmiseks aastas õhku 10,7 tonni keskkonnavaenulikku süsihappegaasi. Sellele lisandub veel elektri transpordile ja katkematu toite allikatele UPSidele kuluv energia.
Serveriprobleemi lahenduseks on välja töötatud ja mitmel pool rakendatud serverisüsteemide virtualiseerimist. Selle eesmärk on anda protsessor ja salvestusressursid ühiskasutusse vastavalt vajadusele, vältimaks üksikute rakenduste eraldiseisvaid süsteeme. Virutaliseerimise eelis on efektiivsuse suurenemine tänu serveri ja salvestusvõimaluste tõhusama kasutamise.
Serverite keskkonnaohu võrdluseks võib tuua keskmise autojuhi, kes läbib aastas masinaga kuni 15 000 km. Kui ta sõidab 1,6-liitrise Toyota Avensisega, paiskab ta aastas õhku süsihappegaasi 2,5 tonni, liigeldes aga 1,8-liitrise Mazda 6ga, siis 0,1 tonni vähem.
Seega koormab iga server süsihappegaasi näol loodust neli korda rohkem kui keskmine Eestis müüdud sõiduauto ja seda kasutav juht.
Mõtet edasi arendades võib väita, et IT-süsteemides virtualiseerimist rakendanud ettevõtted on jätnud Eesti teedele toomata 10 000 Mazda 6 või istutanud 50 000 puud. Lisaks kõigele on nad elektriarvetelt kokku hoidnud 17 miljonit krooni.
Seotud lood
Google ostab ära Stora Enso Summa
tehasehoone 40 miljoni euro eest, vahendab Bloomberg.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.