- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,63%66 272,76
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,55
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,63%66 272,76
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: Jakobsonidega turvatud kants
Riigieelarve kärpimise taustal oli Eesti
Panga eilne päevateema ootuspäraselt Eesti majandus jaanuaris globaalse kriisi
süvenemise taustal. Keskpanga kiirhinnang osutab olukorra äärmisele tõsidusele -
Eestit võib oodata kuni 9protsendiline langus.
"Lähiaja majanduspoliitika peamine eesmärk on vähendada avaliku sektori 2009. aasta kulusid ligikaudu 3,5 protsendi võrra prognoositavast SKPst … Et majanduse maht jääb lähiaastatel varem prognoositust märksa väiksemaks, siis tuleb üle vaadata mitte ainult kulude kasvutempo, vaid ka nende tase," seisab kommentaaris keskpanga kodulehel.
Õiged sõnad, ainult need on mõeldud millegipärast ülejäänud avalikule sektorile, mitte Eesti Pangale endale. Tänase Äripäeva luubiloo põhjal paistab meie keskpank olevat riigikogu kõrval teine jakobsonidega soomustatud kants, mis elab mingis muus ajas ja oma maailmas, kus väikseid rahatähti ei tunta.
Ehk krooni väärtus on nende jaoks juba kukkunud. See aga devalveerib ka keskpankurite manitsused kõigile ülejäänutele kulude vähendamise hädavajadusest, tulevad need ju rubriigist - ära tee minu tegude, vaid minu sõnade järgi.
Keskpanga suhtlus avalikkusega jätab soovida. See on ka üks põhjus, miks levivad arvamused selle asutuse mõttetusest, või - kraad leebemalt - kaheldakse vajaduses nii suure hulga kroonivalvurite järele Eestis. Mõnest prognoosist aasta jooksul, olukorra kiirhinnangutest -kommentaaridest ei piisa parema arvamuse kujundamiseks. Seda saab teha avatuma käitumise ja läbipaistvama tegevusega, sh maksumaksjate raha kasutamise avalikustamisega.
Avaliku info peitmine - nagu tegi keskpank krediitkaartidega - ainult süvendab kahtlusi. Meie tänane lugu ütleb, et kahtlustel on kahjuks alust.
Valitsuse ja eraisikute laristamist avalikult hukka mõistnud Eesti Panga töötajate enda käitumine on tüüpiline avalikus sektoris töötavatele ametnikele - maksumaksjate raha oma sõrmede vahel ei loeta.
Kulusid olevat pank siiski tänavuseks veidi kokku tõmmanud, ent pooltel töötajatel on endiselt krediitkaardid, enam kui sada töötajat käib mitu korda aastas välislähetustel. Pole vaja ju sõita Küprosele, et saada teada, milline ilm rahanduses seal on. Meil on internet!
Praegu peaks olema enesest mõistetav, et erasektori kõrval ka avalik sektor väldib igasuguseid kulusid, milleks pole karjuvat vajadust. Ja need ei ole kindlasti mitte väiksed veinid, laupäevaõhtused restoranieined, öised taksosõidud, "töised" soojad püksid… Üks Rootsi minister (Mona Sahlin) pidi sukkpükste pärast ameti maha panema, Eesti Pangas on kaardidki kõigil alles.
Pangamaja aknad avalikkusesse ei paista läbi ning rahakraanid tilguvad.Karm aeg ei luba president Andres Lipstokil suurpuhastusega kevadeni oodata.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik nimetab esmaspäeval ilmuvas intervjuus asepresidentide vabastamise üheks põhjuseks krediitkaardiskandaali.
Tervelt iga teine Eesti Panga töötaja
kannab oma rahakoti vahel välislähetusteks mõeldud ametiasutuse krediitkaarti,
mida on eri riikides vaatamata kopsakale teenustasule kasutatud ka sularaha
väljavõtmiseks. Samuti on isikliku raha lõppemisel tarvitatud seda intressita
laenuallikana näiteks duty-free kauplustes või spordipoes ostlemiseks.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele