- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 2251,26%66 150,2
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,61
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 2251,26%66 150,2
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Skandaal, mis viib juhid
Järgneb meenutus mõne aasta tagusest skandaalist.
Äripäev saatis 2008. aasta septembris Eesti Panka teabenõude, millega soovis teada saada Eesti Panga krediitkaartide väljavõtteid alates 2007. aasta algusest. Eesti Pank leidis, et Äripäeva esitatud teabenõue ei tulene avalikust huvist, vaid tegemist on uudishimuga, mille rahuldamiseks kasutatakse avalikku huvi vaid ettekäändena.Saanud pangalt eitava vastuse, pöördus Äripäev Andmekaitseinspektsiooni poole, kes andis lehele õiguse nõuda Eesti Pangalt välja ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud krediitkaartide väljavõtteid.
Kuigi keskpank püüdis oma töötajate krediitkaartide väljavõtteid avalikkuse eest varjata, pidi pank need siiski lõpuks väljastama.
Selgus, et keskpanga ja finantsinspektsiooni keskmiselt 295 töötaja kohta oli kahe viimase aasta jooksul tööandja krediitkaart 146 inimesel.
Tervelt iga teine Eesti Panga töötaja kandis oma rahakoti vahel välislähetusteks mõeldud ametiasutuse krediitkaarti, mida oli eri riikides vaatamata kopsakale teenustasule kasutatud ka sularaha väljavõtmiseks. Samuti oli isikliku raha lõppemisel tarvitatud seda intressita laenuallikana näiteks duty-free kauplustes või spordipoes ostlemiseks. Makseid tehti kahe aastaga umbes 6 miljoni krooni eest.
Keskpanga ja finantsinspektsiooni juhtide põhjendus suure hulga krediitkaartide vajadusele oli lihtne - krediitkaardi saab see, kes käib regulaarselt välislähetustes. Väljavõtteid sirvides jäi välislähetustel tasutud hotelli-, takso- ja restoraniarvete kõrval silma siiski ka hoopis teise eesmärgiga kulutusi.Kohalike maksete hulgas domineerisid lille- ja raamatupoodide, restoranide, taksode ja lennujaama parkla arved.
Üks kurioossemaid tehinguid oli aga sularaha väljavõtmine asutuse krediitkaardiga nii Tallinnas kui ka välisriikides. Kahe aasta jooksul võeti sularaha välja 63 korral. Teenustasu maksti nende tehingute eest Swedbankile umbes 3600 krooni.
Pärast tehingute avalikuks saamist jäi krediitkaarte Eesti Pangas vähemaks ning väidetavalt loobus osa inimesi liigse tähelepanu pärast kaartide kasutamisest ise. Samuti keelati krediitkaardiga Eesti riigis sularaha välja võtmine.
Seotud lood
"Kui rääkida palgakujundamise põhimõtetest,
lähtub Eesti Pank sellest, et panga töötasu peab olema konkurentsivõimeline
tööturul, kus pank töötajate pärast konkureerib," vastas Eesti Panga president
Andres Lipstok küsimusele, kas personalikulusid keskpangas vähendatakse.
Töötajate arvu muutmise kohta ei öelnud Lipstok sõnagi.
Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku
kinnitusel on töötajate palgad ja hüvitised tegevjuhtkonna otsustuspädevus, kuid
isiklikult ta toetab palgakärpeid ka Eesti Pangas.
Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ütleb intervjuus Äripäevale, et suhtles asepresidentidega vaid ametialaselt, mitte sellest väljaspool, kuid loodab, et uute asepresidentidega tuleb see suhtlus kergemini.
Riigikogu liige ja Eesti Panga uue nõukogu
liikmeks esitatud Jürgen Ligi ei kiirusta keskpankureid laristamises süüdistama,
ent personalikulude ülevaatamine on tema sõnul kindlasti teema, millega uus
nõukogu peab tegelema.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele