Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IMF otsib võimalusi rahavarude täiendamiseks
Rahvusvaheline Valuutafond, mis on
viimastel kuudel lubanud Islandi, Pakistani ja Ida-Euroopa toetuseks laene kokku
ligi 50 miljardi dollari ulatuses ning peab kõnelusi uute potentsiaalsete
hädalistega, peab mõtlema ka oma rahavarude täiendamisele.
Wall Street Journal kirjutab täna, et esimest korda IMFi ajaloos kaalub fond võlakirjade väljaandmist.
Lõpusirgel on ka kõnelused Jaapaniga 100 miljardi dollari laenamiseks.
IMF ei ole rahahädas, kinnitas fondi esimene asedirektor John Lipsky. Kuid juba mitu kuud on IMF rääkinud sellest, et peaks fondi laenuvõimet praeguses globaalses kriisis kahekordistama seniselt 250 miljardilt dollarilt 500 miljardile dollarile. Eesmärk on süvendada kindlustunnet, et vajadusel on fond võimeline riikidele jõuliselt appi tulema.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võimalusi fondi rahavarude täiendamiseks arutab IMFi nõukogu tuleval kuul.
Küsimusele, kas IMFi käest võiks abi otsima tulla ka mõni arenenud tööstusriik, kui kriis veel hullemaks läheb, vastas Lipsky, et praeguses olukorras ei või välistada mitte midagi.
Praegu saab IMF oma raha laenudena liikmesriikidelt. Fondi varasemad ettepanekud võlakirju emiteerida on USA ja Euroopa blokeerinud. Põhjuseks nimetab fondi endine peaökonomist Michael Mussa kartust, et IMF nii liiga iseseisvaks muutub. Praeguses finantskriisis on fondil aga ilmselt keeruline oma 185 liikmesriigilt raha juurde saada.
Lipsky sõnul väärib võlakirjade idee kaalumist. Ostjaks oleksid ilmselt keskpangad ja valitsusasutused.
Suurbritannia peaminister Gordon Brown
loodab saada Pärsia lahe naftariikidelt Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF)
täiendavalt sadu miljardeid dollareid, et aidata majandusliku kollapsi äärel
seisvaid riike.
IMFis Ida-ja Kesk-Euroopa regiooni eest
vastutav Christoph Rosenberg, kes pani kokku ka Ungari ja Läti abilaenu paketi,
usub, et valuutafond saab sellest piirkonnast tänavu kliente juurde.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.