Lible testib teise pensionisamba tugevust

Ei maksa aga välistada ka seda, et olukord võib kujuneda isegi troostitumaks – et ei piisa ka pensionitõusu ärajätmisest ja küsimus on hoopis pensionide praeguse suuruse säilitamises. Loodetavasti ei pea võim siiski minema pensionide kärpimisele.

2, 5 miljardit krooni on nn riigi praegune panus teise sambasse. Kui praegu võib selle raha teise taskusse tõstmine kellelegi tunduda hõlpsana, siis pole too endale teadvustanud selle sõrmenipsu tagajärgi.

Üks ongi see, et raha liiguks vaid ühest kohast teise, ühtki krooni juurde ei teki. Teine see, et tegemist on maksumaksja, pensionikoguja rahaga. Kolmas - tulevikuks kõrvale pandud raha kulutataks ära praegu. Ja pensionipõlveks tugisammast ehitama sunnitud saavad aktiivse tööea lõpul toetuda samba asemel vaid kargule. Miks arvatakse, et mõne aja pärast on riik sedavõrd rikas, et suudab täita nii oma kohustust kui tagastada pensionikogujailt võetud laenu?

Kui testijad riskiksid idee ikkagi läbi suruda, tuleksid vitsad neile kätte kiiremini kui kogujaile pensioniiga – kohtuskäik oleks kindel. Pensionireformi tehes kohustas riik tööturule tulijaid pensionieaks raha koguma, andis lubadusi ning sättis ette reeglid. Kõige selle pea peale pööramine tõotaks asja vaidlustajaile – teise sambaga liitunuile ja ilmselt ka teise samba fondidele – võitu.

Sestap aitab sellest, kui „Lible“ vaid testib meedias teise pensionisamba tugevust.