Laste mängupõrgu uksel keeb narkoäri

Südalinnas asuva Maneeži tänav 7 maja siseõu jääb vaid mõne sammu kaugusele Narva maantee nooblitest restoranidest ja vanalinnast. Hoov annab ulualust narkomaanidele, autovarastele, prügikastielanikele, alkoholiga tuju tõstvatele noortekampadele, aga ka arvutimänguritele.

Maja keldrikorrusel, sissepääsuga hoovi poolt asub noorte seas tuntud arvutisaal Atlantis Club. Selle ümbruses aga käib kummaline tegevus, mis annab põhjust arvata, et siin tegeletakse narkoäriga.

Piirkond teeb muret nii politseile kui ka kiirabile. Majaelanikud ütlevad, et arvutisaal on nende elu põrguks teinud.

Mängupõrgu omanik: olen pöördunud politseisse

Milovidov tunnistab, et narkoäri maja lähedal tõepoolest käib ja aasta tagasi pöördus ta selle pärast politseisse. Diilerid on aeg-ajalt tunginud ka arvutisaali, kust loodavad leida uusi kliente.

"Nad juba teavad, et kui tulevad sinna, saavad peksa. Nii on ka juhtunud," ütleb Milovidov. Ta lisab, et tema endal pole narkoäriga mingit pistmist, tema ajab vaikselt oma pisikest arvutimänguäri.

"Mul on naine ja kaks last, ma ei tegele selliste asjadega," kinnitab ta. Milovidov lisab, et majas on üks korter, kus pidevalt vahetuvad üürnikud ja kus tema arvates narkootikumide äritsemine käib. Seda on näinud tema sõnul ka majaelanikud.

"See ei ole minu probleem. Sellega tegelegu linnavalitsus ja politsei," lausub Milovidov.

Arvutisaalis käib koos kirju seltskond

Mängusaali võlu on poiste sõnul see, et koos saab mängida ühte ja sama mängu. Enamasti tärisevad ekraanidel automaadid ja lendab veri.

Hoopis teine seltskond, keda politsei nimetab "kahtlaseks" suundub siia õhtuti Lasnamäelt. Tundub, et enamik neist on omavahel tuttavad. Sageli võib nende õllepurki hoidvatel kätel märgata tätoveeringuid. Suitsu pahvivad siin kõik ühtmoodi - ülinärviliselt ja kiiresti.

Hoovi tuleb tüüpe, kes marsivad pudelid käes arvutisaali uksest sisse. Suitsupausi ajal jäetakse keldriuks lahti ja seltskond kummutab õlut ning pahvib sigarette.

See on nagu läbikäiguhoov, kus pidevalt vooritakse sisse ja välja. Aeg-ajalt väljub arvutisaalist purjus inimesi, kes lähevad poolikud pudelid käes seltskonnaga linna poole. Hoov on ka kohtumispaigaks, kus saavad tõenäoliselt kokku narkootikumide vahendajad ning ostjad. Nii juhtus see ühel detsembri õhtul. Pikka kasvu ja õlakotiga noormees tuleb @-sildi juurde ja helistab. Ta kõnnib närviliselt edasi-tagasi, justkui oodates kedagi. Kord kõnnib ta meie vaateväljast eemal tänava pool, siis jälle hoovis. Käib närviliselt edasi-tagasi ja räägib mobiiltelefoniga.

Kui õlakotiga mees oma jutu lõpetab, tuleb arvutisaalist välja seltskond noori. Üks noortest läheb temaga kaasa põõsaste taha. Natukese aja pärast tulevad nad põõsaste tagant välja, seejärel surutakse teineteisel kätt ja kogu seltskond suundub linna.

Politseil tagasihoidlik huvi kurikuulsa hoovi vastu

Ühel reedel on mängupõrgu ukse peal silt: kell 18-23 reserveeritud. Seansi lõppedes väljub saalist grupp mehi. Mõni tuigub, mõni näpib telefoni.

Arvutisaalis algab kraamimine. Tuba tuulutatakse, kaks noormeest kraamivad harja ja märja lapiga põrandat, toovad mitme pungil täis kilekottidega taarat välja ja tõstavad mõne meetri kaugusel olevasse konteinerisse.

Äripäev jälgis mängupõrgut ja sealset tegevust mitu kuud. Ja kuigi politsei on sellest kohast ning seal toimuvast teadlik, ei näinud me sel ajal kordagi ühtegi politseinikku ega ka ühtki lapsevanemat, kes oma lapse mängukire vastu oleks huvi tundnud.