Arutelul tõdeti, et viimase aasta jooksul on majanduskeskkonnas toimunud kaks kõige olulisemat muutust: nõudlus on nõrgenenud ja kapitali, sh laenukapitali kättesaadavus on vähenenud. Kuigi laenuaktiivsuse vähenemises võib näha ka positiivseid märke, on siiski oht, et raskustesse satuvad ka elujõulised ettevõtted. Seetõttu on mõistlik hoida laenudele juurdepääs tasemel, mis võimaldaks ettevõtetel hakkama saada seniste kohustuste täitmisega ja seda eelkõige ekspordile suunatud majandusharudes.
Riik saab tuge pakkuda finantseerijale piisava kindluse andmisega, tagades pankade poolt võetavaid kohustusi, ning samuti toetada ettevõtlust vajaliku ressursi hankimise ning pankade kaudu ettevõtlusesse suunamisega.
Mõistagi tuleb paremaks muuta juba praegu ettevõtjatele riigi poolt pakutavaid abiprogramme: tehnoloogiainvesteeringuteks, ekspordi- ja turunduse vajadusteks, starditoetusteks jne. Vaja on leevendada bürokraatiat ja kohendada tingimusi vastavalt muutunud majandusolukorrale.
Samas otsitakse võimalusi lahendada ettevõtluse ees seisvaid krediidiprobleeme. Praegu on olemas neli riiklikku tugimeedet: KredExi antav laenugarantii, kapitalilaen, KredExi käendusega stardilaen ja lühiajaline ekspordigarantii kuni 90% kattega. Uue meetmena kaalub riik võimalust toetada Eestis tegutsevaid panku selleks, et nad saaksid koos riigipoolse finantseerimisega kaasata finantsturgudelt odavamalt täiendavat raha ettevõtluse tarbeks kui nad seda täna saavad oma emapankadelt. Samuti on kaalumisel võimalus ettevõtetele ekspordiks täiendavate garantiide andmine ning pangalaenude refinantseerimine riigi poolt konkreetsetele eksportivatele ettevõtetele, kel tekivad ajutised raskused ning vajalik on olemasolevaid laenusid pikendada või anda täiendavat laenu, kuid pank ei ole valmis seda tegema.
Kohtumisel lepiti kokku, et hiljemalt veebruariks kujundatakse kõigi kohalolnute abiga lõplikud toetusprogrammid ja edasi otsustab juba valitsus nende programmide rakendamise.
Nõupidamisel osalesid Aivar Rehe ja Katrin Talihärm Eesti Pangaliidust, Ülari Alamets Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, Andrus Treier KredExist, Enn Veskimägi ja Toomas Luman Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Kersti Kraas, Ain Kabal, Kersti Kracht ja Sven Sester Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonist, Tarmo Kriis Eesti Tööandjate Keskliidust, Veiko Tali Rahandusministeeriumist ning Keit Kasemets Riigikantseleist ning Juhan Parts, Marika Priske, Ahti Kuningas ja Lauri Tammiste majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist.
Seotud lood
Välismaised tooraine ja kauba müüjad
küsivad Eesti firmadelt ettemaksu, Euroopa kindlustusfirmad jätavad Eesti
ettevõtted kindlustusest ilma, pangad saadavad käibelaenude soovijad tühjade
kätega tagasi – selline on ettevõtja elu 2009. aasta alguseks.
Baltika peadirektor Meelis Milder ütles, et
praegu oleksid olulised riigi investeeringud, mis võimaldaksid luua uusi
töökohti või säilitada olemasolevaid.
Eile arutatud eksportivatele ettevõtetele
suunatud 4 miljardi krooni suurune abipakett peaks aitama hoida tööhõivet
praeguses olukorras ning täidaks oma eesmärki, kui muudaks raha ettevõtjatele
kergemini kättesaadavaks.
Suurtööstur Rein Kilk rääkis
rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et Eesti majandus on tänaseks kaotanud
paindlikkuse, mistõttu ei pruugi ka majandusminister Juhan Partsi esitletud
ettevõtluse abipakett enam hädas abiks olla.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.