Riigi põrmustunud usaldusväärsus suretab Eesti firmad välja

Suur osa Eesti firmadest on probleemiga kokku puutunud – täiesti tavapäraseks on saanud, et ettemaksu küsitakse kuni 70%, kaupade ja teenuste puhul koguni 100% ning see tendents on ettevõtjate kinnitusel süvenemas. Seda ka siis, kui suhted tarnijaga on pikaajalised ning seni igati korrektsed.

„Tarnijate pangad ja kindlustajad on paigutanud Eesti koos Läti ja Leeduga suure riskikoefitsiendiga alasse ja ei luba enam meid finantseerida,“ laiutas käsi transiidiekspert Raivo Vare. Kui hästi läheb, leitakse mõni teine kindlustusfirma või saadakse partneritega siiski kokkuleppele ja nad võtavad riskid enda kanda.

Samasuguse kadalipu käivad ettevõtted läbi, et saada pangalt lühiajalisi laene, sest panganduses on praegu märksõnaks rafineeritud konservatiivsus. Praeguses keerulises olukorras on muidugi loogiline, et ettevõtte majanduslikku seisundit analüüsivad ka pangad laenu andes senisest põhjalikumalt.

Paljud ettevõtjad on aga veendunud, et pangad ajavad kestvate analüüsidega siiski juuksekarva lõhki ja kasutatakse teadlikult venitamistaktikat. „Reaalselt pangad ikka raha ei taha anda, tuues ettekäändeks näiteks esitatud äriplaanide ebareaalsuse. Ilmselt lihtsalt raha ei ole!“ arvas üks ettevõtte juht.

Äripäev uuris koostöös Tööandjate Keskliiduga probleemi tõsidust. Uuringus osalenud neljateistkümne tööstusharuliidu esindajate vastused küsimustele ei jätnud mingit kahtlust ka tulemustega tutvunud rahandusminister Ivari Padarile ja majandusminister Juhan Partsile – olukord on enam kui tõsine.

Tööandjate keskliidu juhata Tarmo Kriisi sõnul tuleb valitsusel riiklikul tasemel teha kõik endast olenev, et taastada usaldus Eesti majanduse vastu.

Loe homse Äripäeva kaanelugu