Parlament võttis mullu 19. novembril vastu seaduse, mis külmutab alanud aastast riigikogu 101 liikme palga.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas toona 53 saadikut Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eestimaa Roheliste ja Rahvaliidu fraktsioonist ning selle vastu oli üks riigikogu liige, fraktsiooni mittekuuluv Jaan Kundla.
Seaduse kolmandal lugemisel hääletamata jätnud Reformierakonna fraktsioon põhjendas oma otsust seisukohaga, et iseendale palga määramise poolt hääletades rikuvad erakonnad teadlikult põhiseadust.
Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadusega külmutati saadikute palk alanud aastast kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Riigikogu liikmete palga määramise aluseks jäi riigikogus vastu võetud seaduse järgi 2007. aasta neljanda kvartali keskmine palk, kuid kui keskmine palk vahepeal langeb, väheneks ka saadikute külmutatud palk.
Riigikogulase töö konti ei murra
Samuti mõjutaks palga külmutamine riigikogu ametipensione ning saadikute kuluhüvitist, mis moodustab kuni 30 protsenti palgast.
President Toomas Hendrik Ilves jättis riigikogus vastu võetud seaduse kinnitamata ja saatis selle parlamendile ümberotsustamiseks tagasi. Riigikogu võttis selle uuesti muutmata kujul 3. detsembril vastu. Kuna riigikogu võttis Ilvese poolt juba korra taga lükatud palgaseaduse ikkagi uuesti vastu, ei jäänud riigipeal üle muud, kui taotleda riigikohtult selle põhiseadusevastaseks kuulutamist.
Seaduse on andnud hinnangu ka õiguskantsler Indrek Teder, kelle arvates põhiseadus välistab riigikogu liikme tasu suurendamise samale koosseisule, aga ei välista tasu samaks jäämist või vähendamist.
Seotud lood
Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas
kvartalis 12 512 krooni, varasemate kvartalitega võrreldes palgakasv
aeglustus.
Riigikohtu üldkogu vaagis täna,
kas riigikogulaste nn palkade külmutamise seadus, mille riigikogu
detsembris riigipea Toomas Hendrik Ilvese vastuseisust hoolimata teist korda
vastu võttis, on põhiseadusega vastuolus või tohivad rahvasaadikud ikkagi
enda palkasid teatud ajaks külmutada. Praegu teenib parlamendi lihtliige 63 800
krooni kuus.
Riigikogu kantselei eelarves ei ole selleks
aastaks riigikogulaste palkade tõstmiseks raha ette nähtud. Kui
riigikohus otsustab, et parlamendi istuv koosseis ikkagi ei saa enda
töötasu külmutada, peab kantselei leidma kiirkorras 26 miljonit
krooni.
Rahandusminister Ivari Padar ütles
Äripäevale riigikogu liikmete võimaliku palgatõusu vajaduseks lisaraha - 26
miljonit krooni - eraldamist kommenteerides, et lisaraha ei ole ega
tule.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.