- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,34%65 751,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,74
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,34%65 751,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Estonian Air püsib SASi toel
Kui SAS ei nuumaks juba mõnda aega Estonian
Airi lühiajaliste laenudega, läinuks Eesti rahvuslik lennukompanii möödunud
aasta lõpus pankrotti.
SASi laenuraha eest makstakse palku, ostetakse kütust ja hooldatakse lennukeid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske sõnul püsib Estonian Air hinges ainult tänu SASile, kes on Eesti ettevõttele kuu kaupa lühiajalisi, umbes 30miljonilisi laene andnud.
Uute lennukite sissemaks sõi käibevahendid
Viimati süstis SAS "sinilindu" 2 miljonit eurot ehk ligikaudu 31 miljonit krooni. Vähemasti sama palju, kui mitte rohkem on Estonian Air emafirmalt raha laenanud ka mullu sügisel. "Tean, et õige pea tuleb kohe uus samas suurusjärgus laen," nentis Priske. Tema sõnade kohaselt on lennukompanii juhatus üritanud teha strateegilisemat plaani, kui palju neil üldse raha on vaja.
Praegu ei ole teemaks enam novembri keskpaigas SASist peaminister Andrus Ansipile saadetud kiri. Praegu ei vehi enam keegi ultimaatumitega. Praegu korraldavad Estonian Airi nõukogu ja juhatus ainult firma igapäevast tööd, et ettevõte üldse tegutseda suudaks, rääkis Priske.
"Kogu tähelepanu on seni olnud suunatud igapäevaste probleemide lahendamisele," lisas ta.
430 miljonit krooni maksab üks uus Bombardier. Estonian Air otsustas soetada neid kolm ning firma käibevahendid kulusid uute lennukite esimeseks sissemaksuks.
Priske sõnul kulusid Estonian Airi enda käibevahendid suuresti kolme tuttuue kevadel Eestisse jõudva Bombardieri esimeseks sissemakseks. Üks uhiuus lennuk maksab ligikaudu 430 miljonit krooni.
"Lühiajalised laenud kuluvad selleks, et töötajatele palka maksta, kütust osta ja lennukeid hooldada. Juhatus on koostanud analüüsi, millest selgub, et plussi loodab Estonian Air jõuda esimese kolme kuu järel, mil hakatakse lendama uute lennukitega," lisas Priske.
Kui SAS ütleks praegu Estonian Airi ülejäänud osanikele - Eesti riigile ja ASile Cresco -, et nad ei ole hingevaakuvale ettevõttele rohkem nõus raha laenama, sest selle tagasisaamine ripub juuksekarva otsas, siis kas ja mil moel oleks riik nõus rahvusvärvidesse võõbatud lennufirmat rahastama?
Kantsler Priske sõnul oleks riigipoolne rahastamine küll juriidiliselt võimalik, kuid ühegi pikemaajalise strateegilise ettepaneku või plaanita erafirmasse raha pumpama ei asuta.
Ministeeriumi asekantsler kohtus SASi esindajatega
Hetkel kuum
"Praegu ei ole ühtki pikemaajalist plaani. Täna on põhieesmärk lühiajaliste laenudega Estonian Airi käigus hoida," rõhutas Priske.
Detsembri keskel kohtus majandusministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe Stockholmis SASi esindajatega. "Seda, kellega ta kohtus, peab temalt endalt küsima. Ega see mingi väga oluline, rahvusvaheline visiit ei olnud. Rohkem infovahetus, konsultatsioon," märkis Priske.
Estonian Airi nõukogu liige Heldur Meerits palus lennufirma rahalise olukorra kohta küsida selle tegevjuhilt Andrus Aljaselt või nõukogu esimehelt Olev Schultsilt. "Lennufirmal on olemas äriplaan, milles nähakse ette helget tulevikku. Praegu on aga alles olevik," tähendas Meerits.
Nõukogu esimees: olukord ei ole üllatav
Estonian Airi nõukogu esimees Olev Schults jäi Äripäeva saadetud küsimustele vastates napisõnaliseks. Näiteks ei öelnud ta, mitu korda ja millise summa ulatuses on SAS ettevõttele lühiajalist laenu andnud. Samuti ei tahtnud ta rääkida, mis saab siis, kui laenude tagasimakse tähtajal jääb lennukompanii raha tagastamisega jänni.
"Laene võtab iga ettevõte eesmärgiga laenud tagastada," välistas Schults SASile võlgu jäämise.
Küsimustele, millel põhineb lennukompanii juhtide optimism, et kevadel muutub rahavoog positiivseks ning praegused probleemid saavad lahenduse, jäid vastused sisuliselt saamata. "Ettevõtte nõukogu ja juhatus teevad tööd ainult jätkusuutliku Estonian Airi nimel," oli Schults napisõnaline.
Ta rõhutas, et Estonian Airi omakapital on küll vähenenud, kuid see ei ole negatiivne. "Meie omakapital vastab piisavalt ka seaduses nõutud kapitali adekvaatsusele," kinnitas nõukogu esimees. Sisuliselt tähendab see, et Estonian Airi omakapital küünib vähemalt 25 miljoni kroonini.
2007. aasta lõpus ulatus Estonian Airi omakapital 140 miljoni kroonini. Sügisel prognoosis ettevõtte juhatus eelmise aasta kahjumiks ligikaudu 100 miljonit krooni. "Kapitali kaasamise raskused ei ole samuti üllatus. Julgen nõukogu nimel hinnata, et ettevõttel on üsna adekvaatne lühiajaline plaan ja mõistlik keskpikk nägemus," oli Schults optimistlik.
Estonian Airi president Andrus Aljas viibis eile välismaal ega saanud Äripäeva küsimustele vastata. Samuti ei õnnestunud toimetusel saada kommentaari SASilt.
Seotud lood
Aastatel 2002-2003 Estonian Airi
presidendina töötanud Erki Urva ei imesta, et lennufirma praegu suuromaniku
rahasüste vajab.
Estonian Airil on tänase päevas seisuga
Maksu-ja Tolliameti ettemaksukontole tehtud enam kui 250 000kroonine ettemaks.
Lennukompanii eitab kategooriliselt, et neil oleks üleval ligikaudu 310
000kroonine maksuvõlg.
Eile pärastlõunal sai rahvuslik
lennukompanii Estonian Air lõpuks Tööinspektsioonilt loa koondada
firmast 63 töötajat. Sealhulgas lahkub lennufirmast ka 17
kõrgelt kvalifitseeritud pilooti.
Ajal, kui peaminister Andrus Ansip soovib
SASiga Estonian Airi arengusuundade üle läbi rääkida, on rahvuslik lennukompanii
pidanud laenu võtma, et Bombardierile kolme kevadel liinile tuleva lennuki eest
esimene osamakse tasuda.
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele