Kitsing: Euroopa ministrid ajavad interneti umbe

Teisisõnu on Euroopa ametnikud ja poliitikud võtnud ülesandeks kirjutada seadusesse midagi, mille olemuse ja otstarbe osas isegi selle toetajad ei suuda kokku leppida. Enamgi veel. Seadus peab tagama avatud ja piiranguteta ligipääsu internetile, aidates poliitilise retoorika järgi kaasa innovaatilise ettevõtluskeskkonna tekkimisele ja luues eeldused uue Google'i või Skype'i tekkeks. Tegelikkuses need reeglid mitte ainult ei pärsi uute innovaatiliste firmade teket, vaid kahjustavad neid firmasid, keda reeglite abil püütakse kloonida.

Andmeside prioritiseerimise keelamine aeglustab selle liikumist. ELi kavandatavad uued piirangud ei võimalda hoida näiteks e-kirja paar sekundit kinni, et anda teed videole, mis peab jõudma sihtpunkti kohe. Tulemuseks on ummikud internetis, mis piirab nõudlust andmeside mahukate teenuste järele. Ilmselgelt pole videote vaatamine YouTube'is mõttekas, kui iga natukese aja tagant tekib paus.

Ajalehes Financial Times avaldatud analüüsi järgi võib jäikate keeldude kehtestamine sidevõrkude neutraalsuse tagamiseks kolmandiku võrra tõsta lairiba ühenduste keskmist hinda. Operaatorid peavad nende reeglite täitmiseks suurendama sidevõrkude mahtu, mis nõuavad uusi investeeringuid.

Nende katmiseks sirutatakse käsi interneti kasutajate rahakoti järele. Ühenduste kallinemine vähendab nõudlust. See ei tekita kahju ainult interneti kasutajatele, vaid ka andmeside mahukaid teenuseid pakkuvatele firmadele. Samas toetavad need ettevõtted, lootes olla tasuta kaasasõitjad, ekslikult sidevõrkude neutraalsust.

Juhtivad Euroopa reeglite eksperdid Martin Cave ja Pietro Corcioni kirjutavad oma uurimuses, et ELi praegune konkurentsialane seadusandus on piisav avatud interneti tagamiseks. Eesti on selle elav näide. Praegustes tingimustes on internet hästi arenenud ja innovaatiliste teenuste pakkumine on kasvanud. Eesti poliitikud ei tohiks neid saavutusi maha mängida, toetades ELi isu kõike liialt reguleerida.