- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,21%7 658,48
- DOW 300,31%53 443,38
- Nasdaq −0,56%26 034,95
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,77
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,21%7 658,48
- DOW 300,31%53 443,38
- Nasdaq −0,56%26 034,95
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pensionifondid selgitavad räsitud väljanägemist
Kaks Eesti suurimat pensionifondi, SEB
Progressiivne Pensionifond ja Hansa Pensionifond K3, said viimase 12 kuu jooksul
kõige rohkem räsida. Fondivalitsejad selgitavad juhtunut arenevate turgude
kukkumisega.
pensionikeskus.ee andmetel odavnes SEB Progressiivse Pensionifondi osak 12 kuuga 30,02%. Hansa Pensionifond K3 osaku hind kukkus 26,07%. Hansa Pensionifond K3 fondi varade väärtus ulatus 8. jaanuaril 3,88 miljardi kroonini, SEB Progressiivse Pensionifondi varad olid samal hetkel väärt 2,65 miljardit krooni. Mõlemad fondid võivad aktsiatesse paigutada kuni 50% hallatavast varast.
Hansa Pensionifond K3 juht Kristjan Tamla ütles, et enim avaldasid negatiivset mõju kahtlemata aktsiaturud. Praktiliselt kõik indeksid kukkusid eelmisel aastal vähemalt 30%, kuid lisaks hindas fond neljandas kvartalis küllaltki tugevalt alla ka võlakirjainvesteeringuid.
Tamla sõnul tõid kõige suuremat miinust arenevate riikide võlakirjad. Tugevalt hinnas kaotanud Eesti väärtpaberid siin olulist rolli ei mänginud, kuna nende osakaal portfellis oli väike.
Ka SEB Progressiivse Pensionifondi juht Vahur Madisson juhtis tähelepanu aktsiatega kaasnenud ebameeldivustele. Väikseimad kaotused olid USA turul (-40%) ja suurimad vene turul (-72%). Madisson märkis, et eelmine aasta osutus erakordseks ka seetõttu, et tavaliselt turvaliseks peetud varaklasside väärtus langes oluliselt. Jutt käib ettevõtete võlakirjadest ja reaalse rahavooga kinnisvarast. Hind kasvas ainult valitsusvõlakirjadel.
Madisson oletas, et ka sel aastal püsivad finantsturud heitlikena ja võib esineda väga suuri hinnakõikumisi. Seetõttu püüab pensionifond olla strateegiliselt paindlikum ja eelistada investeerimist likviidsematesse turuinstrumentidesse.
Pensionifondide aktsiate ja võlakirjade osakaal võib aasta jooksul märkimisväärselt kõikuda, kuid aasta keskmisena ei kaldu see kõrvale konkreetse pensionifondi investeerimispoliitikas sätestatud raamidest, mis Progressiivse pensionifondi puhul on kuni 50% aktsiainvesteeringuid, ütles Madisson. Hetkel eelistab fond raha paigutada arenenud maade ja eelkõige USA turgudele, sest need on ohutumad.
Sarnasest strateegiast juhindub praegu ka Hansa Pensionifond K3. Tamla sõnul väldivad nad riskantseid paigutusi, ei seo end vähelikviidse varaga, näiteks kinnisvarafondidega. Panus tehakse likviidsetel arenenud maade aktsiaturgudel (USA, Lääne-Euroopa, Jaapan) kaubeldavatele kõrge reitinguga korporatiivsetele võlakirjadele. Tamla märkis ühtlasi, et pensionifondi portfellis on aktsiaid nüüd alla 40%.
Väljavaadete koha pealt oli Tamla küllaltki optimistlik, ehkki ta ei oota aktsiaturgude kiiret ja tugevat tõusu. Mehe hinnangul võivad indeksid küll tugevalt kõikuda, kuid üsna peagi liiguvad nad edasi horisontaalses suunas. Võlakirjade hind taastub aga kõige kiiremini.
Seotud lood
Arvan, et tänane hetk läheb kunagi mööda ja
oleme pensionifondidega jälle uutes kõrgustes, ütles ärimees, LHV nõukogu liige
Heldur Meerits täna Kuku Raadio saates Keskpäevatund.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele