IMF: järgmisena võib abi vajada Leedu

„Leedu on raskemas olukorras“ kui Eesti, ütles Rosenberg. „Eesti on Balti riikidest kõige vähem haavatav, kuna riigil on suured puhvrid. Riigi eelarve on olnud mitu aastat ülejäägis ja seega on eelarves vahendid olemas“.

Leedu SKP võib tänavu kahaneda „vähemalt“ 2%, prognoosis IMF läinud kuul, erinevalt Leedu keskpangast, mis ootab sel aastal 1,2% suurust majanduskasvu. IMF prognoos näitab, et Läti ja Eesti järel on ka Leedu majandus teel langusesse, kuna kodumaine nõudlus väheneb ja pankade laenutingimused on karmistunud, vahendas Bloomberg.

Leedu ettevõtete tulevikuusku mõõtev indeks kukkus detsembris kuue aasta madalaimale tasemele.

Läinud aastal IMFilt ja teistelt rahvusvahelistelt doonoritelt 7,5 miljardi euro suuruse abipaketi kindlustanud Läti probleemid tekkisid ülikiirest palgatõusust ja laenurallist, kus raha läks eelkõige kinnisvara, jaekaubandus- ja pangandussektorisse. Majanduse struktuuri ei muudetud piisavalt mitmekesiseks. Valitsus ei suutnud kiiret laenukasvu pidurdada ega eelarvet koomale tõmmates majandust jahutada enne, kui oli juba liiga hilja, ütles Roisenberg.

„Läti majanduskasv oli Euroopa Liidus mitu aastat kõige kõrgem, kuid see oli mull,“ ütles Rosenberg.

Eile langetas agentuur Moody’s kolme kuu jooksul juba teist korda Läti valuutakohustuste reitingut, põhjendades seda varem arvatust suurema majanduslangusega.

Inflatsioon oli Lätis novembris 11,8%, millega Läti on ELis jätkuvalt esimesel kohal.

Seevastu Ida-Euroopa suurim riik Poola on Rosenbergi sõnul laenukriisi üleelamiseks palju paremas olukorras.

„Poola vältis selliste mullide paisumist nagu Balti riikides, mille majandus on väike ning kus raha voolas kõik vaid mõnda sektorisse,“ ütles Rosenberg. „Poola on fundamentaalnäitajatelt heas seisus. Riigi majandusnäitajad on palju tugevamad kui raskustesse sattunud Ungaris ja Lätis.“