Gaasitüli teravneb: Euroopa tarned järsult vähenenud

Vene gaasi tarned Bulgaariasse, Türgisse, Kreekasse, Makedooniasse, Rumeeniasse ja Horvaatiasse katkesid täielikult. Tarned Tšehhile on firma RWE Transgas andmetel vähenenud 75%. Austria OMV AG, Kesk-Euroopa suurim kütusekompanii, teatas samuti Vene gaasi tarnete „olulisest“ vähenemisest. Poola saab gaasi vaid sedavõrd, et torusüsteem töös püsib. Slovakkias on tarned vähenenud üle 70% ning majandusminister Lubomir Jahnatek lubas välja kuulutada hädaolukorra. Gaasi tarbijatele siiski esialgu veel piiranguid ei seata. Sloveeniale on tarned vähenenud 90%. Ka Itaalia teatas, et tarned Venemaalt vähenevad. Prantsusmaa varustamist Venemaa gaasiga pole aga tarnete vähendamine läbi Ukraina gaasifirma GDF Suezi kinnitusel mõjutanud.

Gazpromi asedirektor Aleksander Medvedev ütles teleintervjuus Bloombergile, et tarnete vähendamine Ukraina kaudu on tingitud „Ukraina poole isetegevusest“. Medvedevi sõnul „olukord halveneb“ ning Euroopa klientideni jõuab vaid 40 miljonit kuupmeetrit gaasi. Medvedevi sõnul kasutab Venemaa gaasitarneteks Euroopasse „kõiki võimsusi“, kuid kogu tavaliselt Ukraina kaudu kulgeva transiidi kompenseerimine ei ole füüsiliselt võimalik.

Gazpromi juht Aleksei Miller ütles eile Venemaa peaministrile Vladimir Putinile, et firma plaanib tarneid Euroopale Ukraina kaudu vähendada 65,3 miljoni kuupmeetri võrra päevas, mis on väidetavalt kogus, mis Ukraina Euroopale määratud gaasist varastanud on. Ukraina eitab varastamist, väites, et gaasi on vaja torujuhtme töökorras hoidmiseks.

Ukraina ja Venemaa gaasitülist põhjustatud tarnehäired kestavad kuuendat päeva. Pooled pole kokkuleppele jõudnud Ukraina gaasivõlgades ega selle aasta gaasi hinnas.

Eile otsustasid osapooled katkenud läbirääkimisi jätkata. Gazprom ähvardas, et konflikti jätkumise korral riskib Ukraina endale tekitada miljarditesse dollaritesse paisuva võla. „Kui nii edasi läheb, riskib Ukraina omale tekitada miljarditesse dollaritesse paisuva võla,“ ütles Miller. Gazpromi väitel võlgneb Ukraina 2008. aasta tarnete eest 614 miljonit dollarit ka veel pärast 1,5 miljardi dollari tasumist Vene gaasimonopolile.

Alanud aasta gaasi hinnaks Ukrainale küsib Gazprom juba 450 dollarit 1000 kuupmeetri eest. Mullu maksis Ukraina 179,5 dollarit ja peab alanud aastal õigustatud hinnaks 201 dollarit. Ukraina on valmis maksma ka 250 dollarit 1000 kuupmeetri eest, kui saab tõsta Venemaa gaasi transiidi hinda.

„Kummalegi osapoolele ei tule kasuks, kui tüli venib ja põhjustab suure tarnekatkestuse,“ ütles Bloombergile UralSib Financial Corp peastrateeg Chris Weafer.

Euroopa Liit püüab aidata tüli lahendada, saates delegatsiooni eesotsas Tšehhi tööstusministri Martin Rimaniga Ukrainasse. Täna kohtuti Ukraina energiaministri, NAK Naftogaz Ukrainõ juhi ning presidendi nõunikega. Kohtumise järel ELi eesistujariigi Tšehhi koduleheküljele üles pandud teate järgi on Ukraina ja Venemaa vahel kokkuleppe saavutamine „raske“.