Slovakid rallivad euroga Eestist mööda

5,4 miljonit slovakki saavad uusaastaööl euro taskusse kursiga 1 euro – 30,126 Slovakkia krooni ning euroala saab 16. liikmesriigi.

Varasema punase laterna kohalt lennutasid Slovakkia priimuseks riigi eelmise parempoolse valitsuse liberaalsed majandusreformid – sealhulgas ühtlane madal tulumaks ning välisinvesteeringuid soosiv majanduskliima. Lisaks haritud ja jätkuvalt odav tööjõud – keskmise kuupalga saab tänagi maksutud ühe viiesajase ja ühe kahesajase eurokupüüriga.

See on Slovakkiasse meelitanud suuri välisinvesteeringuid eelkõige autotootjatelt – kohal on nii Euroopa suurimad Saksa Volkswagen ja Prantsuse PSA Peugeot Citroen kui Lõuna-Korea Kia Motors. Slovakkiast on saanud omamoodi Euroopa Detroit, kuid hääbumise asemel plaanib näiteks VW hoopis täiendava 300 miljoni euro investeerimist tootmise laiendamiseks – palgavahe Saksamaaga on ikka alles mitmekordne. Toodetud autode arvult elaniku kohta on tilluke Slovakkia esikohal maailmas ning sektor annab tööd ca 76 000 inimesele. Sektori osakaal on 20% Slovakkia ekspordist, mis tänases turuolukorras on paraku majanduse üks nõrku kohti.

Just autotööstus on siiani vedanud Slovakkia kiiret majanduskasvu, mis tipnes läinud aastal 10,4%ga. Tänavu annab kasv juba järele – kolmandas kvartalis aeglustus SKP kasv 7,1%le, mis on kümne aasta aeglaseim tempo, kuid jätkuvalt üks kiireimaid Euroopa Liidus ning OECD riikide hulgas. Aeglustumise taga on seesama autotööstus, mis üldisest nõudluse vähenemisest eksporditurgudel sügisel järsult pidurdas. Tuleva aasta SKP kasvuprognoosi kärpis Slovakkia keskpank detsembri algul 4,7 protsendile varem prognoositud 6,6 protsendilt. Võrdluseks prognoosib Euroopa Keskpank euroalal tuleval aastal 0,5% SKP langust.

Slovakkia üleminek eurole on väga hästi ajastatud. Üheltpoolt aitas viimaste aastate kiire majanduskasv valitsusel riigieelarve defitsiiti kärpida, mis ekspordist sõltuval riigil oleks majanduskonjunktuuri languses palju keerulisem olnud. Teisalt aitab majanduskasvu aeglustumine ohjeldada inflatsiooni, mis oli Euroopa keskpanga üks peamisi muresid, kui Slovakkia küpsus euroga liitumiseks kaalumisel oli. Tulevaks aastaks prognoosib keskpank keskmiselt 2,7%list inflatsiooni. Ka euroala madalad intressid ei kujuta majanduskasvu aeglustudes ülekuumenemise ohtu – vastupidi, on hoopis jahtuvale majandusele toeks. Ning ajal, mil investorid on valivaks muutunud, lisab euro käibelevõtt Slovakkiale investorite silmis atraktiivsust ning kergitab reitinguid.

Slovakkia on teinud kiire spurdi. Pärast Tšehhist lahkulöömist 1993. aastal sattus riik endise autoritaarse peaministri Vladimir Meciari juhtimisel Euroopas esialgu isolatsiooni, jäädes naabritest maha nii ELi kui NATOga liitumise kursil. 1998. a tuli aga võimule Mikulas Dzurinda paremtsentristlik valitsus, mis kehtestas ühtlase tulumaksu ning reformis pensioni, sotsiaalkindlustuse ja tervishoiusüsteemi. Slovakkia jõudis naabritele järele ning liitus samuti 2004. a nii NATO kui ELiga. Kaks aastat tagasi võimule tulnud sotsialistid pöörasid küll osa reforme tagasi, kuid euroga liitumise siht jäi, mida on omalt poolt toetatud administratiivsete hinnatõusude ohjamisega.

Euroga liitumise perspektiiv on säästnud Slovakkia majandust tänase finantskriisi tormidest, mis on tabanud naabreid. Eelkõige Ungarit, mis on pidanud abi paluma IMFilt ning kiirustab nüüd samuti euroga liitumist prioriteediks seadma. Majanduslanguse tingimustes on aga euroga liitumise kriteeriumide täitmine keerulisem – Eestilgi on inflatsioonikriteeriumi kõrvale tekkinud uus risk: oht, et eelarvedefitsiit ületab lubatud 3% piiris SKPst. Vähemalt sellel kümnendil on Slovakkia liitumine ühisrahaga euroala viimane laienemine – Eesti loodab liikmeks pääseda aastal 2011.

Slovakkia liitumise järel on euro ühisvaluuta 328,6 miljonile eurooplasele. 2004. aastal liitunud liikmesriikidest on seni euroalaga liitunud veel Sloveenia, Malta ja Küpros.