Äripäeva aasta ärimees on põllumees

Samuti jagab senine ainuomanik Väino Villers uue aasta alguses aktsiad nii, et nii tema kui kõik kolm poega saavad võrdse osaluse ehk veerandi Riitsinusest. „Poisid on tulevik ja nii me pere ringis otsustasime,“ kommenteerib Väino Villers ning lisab, et kui poegi abis poleks, poleks ta laiendamise peale mõelnud. Laheotsa talu peremees, pensionieas Johannes Valk, muide, müüs oma elutöö naabrimehele aga paljuski just seetõttu, et tema poegadest polnud talu jätkajaid.

Kui ajakirjanik on Riitsinuse kitsukeses kontoris istet võtnud ja esimese küsimuse esitanud, võtab vastamisjärje, vähemalt firmat puudutavates küsimustes, sujuvalt üle tegevjuht Risto. „Ma ei näe selles midagi imelikku, sest tegevjuht peabki olema kõneisik,“ räägib Väino Villers hiljem autos, kui teeme Riitsinuse valdustele tiiru peale. „Mina enam igapäevase juhtimisega ei tegele, minule jääb agronoomia ja ehitus.“ Villersi andmeil sõidab ta hooajal iga päev üle kahesaja kilomeetri ringi, et vaadata põllud agronoomipilguga üle. „Noorem poeg Veiko tuleb minuga sageli kaasa, sest teda huvitab lisaks tehnikale ka taimekasvatus,“ tunneb isa heameelt, et järeltulijad on valmis kunagi üle võtma ka agronoomia. „Kõik mu pojad on maast-madalast vabatahtlikult põllutöid teinud – kooli ajal teenisid endale taskuraha ja nüüd on nii, et mida paremini firmat majandavad, seda paksema või saavad leiva peale määrida.“

Villersi kinnitusel on nad kõik äärmiselt tagasihoidlikud. „Me pole põllumajandusega tegelenud sellepärast, et me tuntuks saaksime. Vastupidi, meie kreedo on: ole edukas, aga ole nähtamatu,“ räägib Villers ja lisab, et Riitsinus jõudis avalikkuse huviorbiiti ju alles seoses Laheotsa talu ostuga. Samuti rõhutab Villers, et nad pole kunagi juurelnud selle üle, kas nemad on suurimad kartuli- ja köögivilja kasvatajad-tootjad Eestis. „Me teeme kõike iseenda jaoks ja meie äri edu on see, et me tegutseme perekeskselt,“ räägib Villers.

Lõuna ajal sõidab Villersite meespere tavaliselt seitse kilomeetrit eemal, Harju-Ristil asuvasse eramusse, et pereema Anne valmistatud söögil hea maitsta. Lõunaajast ongi kujunenud see hetk, mil kogu pere kokku saab, sest pojad on isakodust lahkunud ja elavad Tallinnas. Riitsinuse asutamisest alates raamatupidajana töötanud Anne Villers loobus pärast Laheotsa talu ostmist tööst perefirmas ja jäi koduseks. Riitsinuse raamatupidamist hoiab nüüd korras endine Laheotsa raamatupidaja. Muide, tema on ainus spetsialist, kes Laheotsast üle võeti. Ja ega teiste järele polnud vajadustki, sest kõik tippjuhi kohad on täidetud Villersitega.

kas teadsid, et Väino Villers…• … töötas EPAs õppimise ajal neli aastat Tartu ülikooli botaanikaia katlakütjana.

• … lasi end koos abikaasa Annega, kes temaga samal ajal lõpetas EPAs põllumajandusökonoomika, suunata Harju-Risti Kungla sovhoosi, sest majand pakkus elamiseks Ants-tüüpi ühepereelamu. Selles majas elab pere siiani.• … asutas OÜ Riitsinus 1992. aastal, kui sai Kungla kolhoosist erastada poole kartulihoidlast ja ligi kümme hektarit maad.• … valis firma nime Riitsinus ühe õlikultuuri järgi. Täna kasvab punakate õitega üheaastane õlitaim riitsinus Villersite suures koduaias kui dekoratiivtaim.• … armastab süüa teha, eriti liharoogasid ja kastmeid.• … armastab ajaviitmiseks lahendada sudokusid.• … on olnud paarkümmend aastat täiskarsklane. „Tundsin, et napsitamine hakkas tervisele,“ kommenteerib ta ja lisab, et pea sama ajal jättis ka suitsetamise maha.• ...võtab koos abikaasaga vähemalt kord aastas ette pikema puhkusereisi. Viimati käidi Singapuris ja Malaisias.

Karikatuur Väino Villersist, autor Kadri LaugasLoe veel Äripäeva 2008. aasta ärimehest tänase Äripäeva vahel ilmunud jõilu erilehest!