Tänasel aktsionäride koosolekul osalenud
Ekspress Grupi väikeaktsionär Arno Kirt ise aktsiaemissioonis ei osale, samas
peab ta aktsiakapitali suurendamise sammu majandusolukorda arvestades
ettevaatavalt õigeks.
"Märkimislimiidi miinimumi tõttu ei ole võimalik aktsiaemissioonil osaleda. Niisugust summat ka ei paigutaks Ekspress Gruppi," põhjendas Mainori Kõrgkooli ettevõtluse erakorraline dotsent ja väikeaktsionär Arno Kirt.
"Kuna Delfiga läheb vist paremini, siis mingil määral ostaksin," kommenteeris Kirt aktsiaemissioonis osalemise soovi, kui oleks kõikidel aktsionäridel võimalik emissioonil osaleda ilma piiranguteta. "Mul ei ole küll täit pilti viimasel ajal Delfist," tunnistas ta siiski.
Kirdi arvates näitab raha panemine ettevõttesse aktsiate emiteerimise näol praeguses olukorras aktsionäride usku firmasse. „Kui firmasse usutakse, annab see teistele aktsionäridele sõnumi, et võib seal raha hoida ja samuti ka veel juurde tuua,“ ütles väikeaktsionär.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ma siiski kokkuvõttes hindaksin seda positiivse sammuna,“ märkis Kirt aktsiakapitali suurendamise kohta. „Kuna püütakse ettevaatavalt toimida kapitali tagalaliinis.“
Kirt uskus, et kriisi puhul hakkab reklaamiturg esimesena kasvama. Seal on kaks suunda, ühed, kes püüavad end päästa ja teised, kes tõesti on tõmmanud kulusid kokku ja hakkavad ratsionaalselt toimima, selgitas Kirt. „Mina ei julgeks müügisoovitust anda,“ kommenteeris Kirt LHV antud Ekspress Grupi aktsia müügisoovitust. „Kuna on näha, et kodutööd tehakse ja asjade üle mõeldakse ning valmistutakse halvimaks.“
Seotud lood
Priit Leito ütles täna Ekspress Grupi
aktsionäride erakorralisel koosolekul, et ta usub kindlalt, et aktsiaemissioon
märgitakse täis.
Ekpress Grupi uusi aktsiaid saavad vaid
need, kes märgivad minimaalselt 50 000 euro ehk 782 330 krooni eest.
Ekspress Grupi erakorralisel üldkoosolekul
ei nõustunud ettevõtte suuromanik Hans H Luik Äripäevale kommentaari andma,
põhjendades seda veel likvideerimata võlaga Äripäeva poolt.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.