• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 1000,31%10 461,63
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,05
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 1000,31%10 461,63
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,05
Saksamaa Fraunhoferi-nimelise mehaanika- ja materjalideinstituudi teadlased koostöös kolleegidega Edinburghi ülikoolist on välja pakkunud mehhanismi, mis selgitab lume pindlaviinide teket.
Lumelaviinide puhul tehakse vahet juhtudel, kui koheva lume nõrgalt seotud kristallid hakkavad läbisegi liikuma, ja pindlaviinidel, mille korral lumevaiba pealmised kihid hakkavad alumiste suhtes suurte tükkidena nihkuma, kirjutas fyysika.ee.
Siinne kirjeldus puudutab viimaseid. Seisnud lumes esineb alasid, kus erinevaid lumekihte ühendavad hõredalt paiknevatest jääkristallidest vahekihid. Kui sel moel seotud pinna- ja põhjakihi piirialal jääkristallid nihkuvad, vajub pealmine lumekord veidi allapoole. Küllalt järsul nõlval on see piisav, et kihtidevaheline vähenenud hõõrdejõud ei suuda pealiskorda kinni pidada ja see hakkab libisema. Seega on oluline uurida võimalikke põhjuseid, miks jääkristallidest kiht kokku vajub. Võiks arvata, et suusataja rikub lume struktuuri ainult enda vahetus läheduses, ent ilmneb, et pinnakihi alla vajumisel vabanev energia võib olla piisav kandmaks struktuurimuutust lainena sadade meetrite kaugusele. Suusataja võib küll sõita laugemal alal, kuid tema algatatud pinnakihi vajumine kandub vaid mõne sekundi jooksul mööda nõlva edasi kuni kohani, kus mäe kalle on piisav, et pindmine lumekiht hakkab libisema ja käivitab ahelreaktsiooni.
Calgary ülikooli teadlaste katsed kinnitavad niisuguse kirjelduse paikapidavust ja viitavad, et lume vajumise algatamisel ei ole nõlva kalle määrav. Oluline on, et piisava kaldega kohta jõudes põhjustab see lumevaiba libisemise.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele