- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suusataja võib põhjustada laviini sadu meetreid eemal
Saksamaa Fraunhoferi nimelise mehaanika- ja
materjalideinstituudi teadlased koostöös kolleegidega Edinburghi ülikoolist on
välja pakkunud mehhanismi, mis selgitab lume pindlaviinide teket.
Lumelaviinide puhul tehakse vahet juhtudel, kui koheva lume nõrgalt seotud kristallid hakkavad läbisegi liikuma ja pindlaviinidel, mille korral lumevaiba pealmised kihid hakkavad alumiste suhtes suurte tükkidena nihkuma, kirjutas fyysika.ee.
Siinne kirjeldus puudutab viimaseid. Seisnud lumes esineb alasid, kus erinevaid lumekihte ühendavad hõredalt paiknevatest jääkristallidest vahekihid. Kui sel moel seotud pinna- ja põhjakihi piirialal jääkristallid nihkuvad, vajub pealmine lumekord veidi allapoole.
Küllalt järsul nõlval on see piisav, et kihtidevaheline vähenenud hõõrdejõud ei suuda pealiskorda kinni pidada ja see hakkab libisema. Seega on oluline uurida võimalikke põhjuseid, miks jääkristallidest kiht kokku vajub. Võiks arvata, et suusataja rikub lume struktuuri ainult enda vahetus läheduses, ent ilmneb, et pinnakihi alla vajumisel vabanev energia võib olla piisav kandmaks struktuurimuutust lainena sadade meetrite kaugusele.
Suusataja võib küll sõita laugemal alal, kuid tema algatatud pinnakihi vajumine kandub vaid mõne sekundi jooksul mööda nõlva edasi kuni kohani, kus mäe kalle on piisav, et pindmine lumekiht hakkab libisema ja käivitab ahelreaktsiooni.
Calgary ülikooli teadlaste katsed kinnitavad niisuguse kirjelduse paikapidavust ja viitavad, et lume vajumise algatamisel ei ole nõlva kalle määrav. Oluline on, et piisava kaldega kohta jõudes põhjustab see lumevaiba libisemise.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele