• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Eile avalikustatud emissiooniprospektis tõstab Swedbank esile mitmeid Balti riikidega seotud ja kasvavaid riske, nimetades ka devalveerimisvõimalust ja laenukahjumite arvatust kiiremat kasvu.
Pank märgib, et pikaajalise majanduslanguse risk Balti riikides on ülemaailmse finantskriisi ja Euroopa majandusolukorra halvenemise tõttu kasvanud, mis ei jää negatiivselt mõjutamata Swedbanki kui regiooni suurimat finantsasutust.
Ehkki disproportsioonid majanduses on hakanud tasanema, riskib jooksevkonto defitsiit jätkuvalt kõrgeks jääda, mis tähendab Balti riikidele finantsraskuste jätkumist. Majanduskasvu aeglustumine riskib kasvatada eelarvedefitsiiti, mis koos jätkuvalt kõrge inflatsiooniga võib edasi lükata eurole ülemineku, hoiatab Swedbank.
Majanduslanguse ja suurte disproportsioonide tõttu majanduses püsib ka devalveerimisrisk, märgib pank. Devalveerimine tooks veelgi kiirema inflatsiooni ja rängema majanduskriisi. Kuna suur osa laenudest on eurodes, mõjutaks devalveerimine negatiivselt finants- ja kinnisvaraturge, mis omakorda mõjutaks negatiivselt Swedbanki tegevust nii Balti riikides kui kontserni tasandil, märgib pank.
Swedbank hoiatab, et Balti riikide majandusolukorra halvenedes võivad laenukahjumid kasvada seni arvatust suuremaks. Aasta esimese üheksa kuuga olid panga neto laenukahjumid Balti riikidest 823 miljonit Rootsi krooni ehk 0,62% portfellist võrreldes 334 miljoni Rootsi krooniga läinud aasta samal perioodil, mil laenukahjumite osakaal oli 0,35%. Varem on Swedbank prognoosinud laenukahjumiteks Balti riikidest kuni 1,2% portfellist, kuid möönab nüüd prospektis, et „ei saa kinnitada, et 2009. a laenukahjumid ei tule varem öeldust oluliselt suuremad“. Pank nimetab ka laenude tagatisvara väärtuse vähenemist, kuna kinnisvara hinnad langevad ja turud on ebalikviidsed.
Swedbank tõstab esile ka valuutariski, kuna suur osa Balti riikidesse antud laenudest on eurodes. Devalveerimine muudaks selliste laenude tagasimaksmise raskemaks, mis tähendab pangale laenukahjumite kasvu.
2008. aasta üheksa esimese kuuga sai Swedbank Balti riikidest 32% oma kasumist.
Swedbanki ohustavate muude riskide seas nimetab pank võimalikke probleeme raha hankimisel, kuna olukord maailma finantsturgudel on jätkuvalt keeruline, Swedbanki reitingute alanemist, kuna kolm agentuuri on reitinguväljavaate muutnud negatiivseks, probleeme USA pankrotistunud investeerimispangaga Lehman Brothers seotud varadega, jm.

Seotud lood

Uudised
  • 02.12.08, 14:33
Raasuke välistab Swedbanki müügi
Swedbank Balti panganduse juht Erkki Raasuke ei mõista spekulatsioonide tekkimist, kinnitades, et Swedbanki müük või tükeldamine ei ole olnud mingil kujul plaanis.
Uudised
  • 27.10.08, 08:34
Swedbank emiteerib aktsiaid juurde
Swedbanki suuromanikud tegid otsuse emiteerida Swedbanki aktsiaid juurde 12,4 miljardi Rootsi krooni ulatuses, teatas pank täna hommikul.
Uudised
  • 02.12.08, 08:53
DI: Swedbanki ümber kuuldused tükeldamisest
Swedbankiga seoses sosistatakse tükeldamisplaanidest, kui majandusolukord Balti riikides devalveerimise tõttu järsult halveneb, kirjutab tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Uudised
  • 22.12.08, 20:59
Swedbanki emissiooni tulemus selgunud
Swedbanki aktsionärid märkisid ligi 76% eelisaktsiatest, mida Swedbank emiteerib kokku 12,4 miljardi Rootsi krooni väärtuses, teatas pank.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele