- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 5000,09%7 684,57
- DOW 30−0,13%53 509,31
- Nasdaq 0,01%26 154,72
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,32
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 5000,09%7 684,57
- DOW 30−0,13%53 509,31
- Nasdaq 0,01%26 154,72
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbanki riskistsenaarium Balti riikides
Eile avalikustatud emissiooniprospektis
tõstab Swedbank esile mitmeid Balti riikidega seotud ja kasvavaid riske,
nimetades ka devalveerimisvõimalust ja laenukahjumite arvatust kiiremat
kasvu.
Pank märgib, et pikaajalise majanduslanguse risk Balti riikides on ülemaailmse finantskriisi ja Euroopa majandusolukorra halvenemise tõttu kasvanud, mis ei jää negatiivselt mõjutamata Swedbanki kui regiooni suurimat finantsasutust.
Ehkki disproportsioonid majanduses on hakanud tasanema, riskib jooksevkonto defitsiit jätkuvalt kõrgeks jääda, mis tähendab Balti riikidele finantsraskuste jätkumist. Majanduskasvu aeglustumine riskib kasvatada eelarvedefitsiiti, mis koos jätkuvalt kõrge inflatsiooniga võib edasi lükata eurole ülemineku, hoiatab Swedbank.
Majanduslanguse ja suurte disproportsioonide tõttu majanduses püsib ka devalveerimisrisk, märgib pank. Devalveerimine tooks veelgi kiirema inflatsiooni ja rängema majanduskriisi. Kuna suur osa laenudest on eurodes, mõjutaks devalveerimine negatiivselt finants- ja kinnisvaraturge, mis omakorda mõjutaks negatiivselt Swedbanki tegevust nii Balti riikides kui kontserni tasandil, märgib pank.
Swedbank hoiatab, et Balti riikide majandusolukorra halvenedes võivad laenukahjumid kasvada seni arvatust suuremaks. Aasta esimese üheksa kuuga olid panga neto laenukahjumid Balti riikidest 823 miljonit Rootsi krooni ehk 0,62% portfellist võrreldes 334 miljoni Rootsi krooniga läinud aasta samal perioodil, mil laenukahjumite osakaal oli 0,35%. Varem on Swedbank prognoosinud laenukahjumiteks Balti riikidest kuni 1,2% portfellist, kuid möönab nüüd prospektis, et „ei saa kinnitada, et 2009. a laenukahjumid ei tule varem öeldust oluliselt suuremad“. Pank nimetab ka laenude tagatisvara väärtuse vähenemist, kuna kinnisvara hinnad langevad ja turud on ebalikviidsed.
Swedbank tõstab esile ka valuutariski, kuna suur osa Balti riikidesse antud laenudest on eurodes. Devalveerimine muudaks selliste laenude tagasimaksmise raskemaks, mis tähendab pangale laenukahjumite kasvu.
2008. aasta üheksa esimese kuuga sai Swedbank Balti riikidest 32% oma kasumist.
Swedbanki ohustavate muude riskide seas nimetab pank võimalikke probleeme raha hankimisel, kuna olukord maailma finantsturgudel on jätkuvalt keeruline, Swedbanki reitingute alanemist, kuna kolm agentuuri on reitinguväljavaate muutnud negatiivseks, probleeme USA pankrotistunud investeerimispangaga Lehman Brothers seotud varadega, jm.
Seotud lood
Swedbank Balti panganduse juht Erkki
Raasuke ei mõista spekulatsioonide tekkimist, kinnitades, et Swedbanki müük või
tükeldamine ei ole olnud mingil kujul plaanis.
Swedbanki suuromanikud tegid otsuse
emiteerida Swedbanki aktsiaid juurde 12,4 miljardi Rootsi krooni ulatuses,
teatas pank täna hommikul.
Swedbankiga seoses sosistatakse
tükeldamisplaanidest, kui majandusolukord Balti riikides devalveerimise tõttu
järsult halveneb, kirjutab tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Swedbanki aktsionärid märkisid ligi 76%
eelisaktsiatest, mida Swedbank emiteerib kokku 12,4 miljardi Rootsi krooni
väärtuses, teatas pank.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele