Kommentaar: maksukoormus Eestis tõuseb

Sisemajanduse kogutoodangu võrdlusbaasil kasvas 2007. aastal maksukoormus varasema aastaga võrreldes 7,6%. 2008. aasta muutus selgub mõne kuu pärast, kuid poolaastate andmetel on kasv olnud 5,7%.

Tegelik maksustamine on kasvanud palju enam, kui eespool toodud protsendid näitavad.

SKT sisaldab tootemakse. Selliste maksumäärade tõstmisega suurendatakse (samas väärtuses) ka kogutoodangu mahtu. Elanike tulukasvule on sellel negatiivne mõju – kogutoodang küll kasvab, kuid rahakotti laekuvad summad vähenevad samavõrra.

Arvatavasti mäletavad lugejad suve hakul riikliku jõustruktuuri poolt alustatud aktsiooni, mille eesmärgiks oli riigitulu suurendamine. Politsei peadirektori kinnitatud juhis muutis radikaalselt liikluspolitsei varasemat tegevust. Ükski, isegi kõige väiksem eksimus, ei tohtinud jääda edaspidi karistamata.

Politsei korraldatavaid aktsioone, milles motiveeritakse ametnikke trahvisummasid kasvatama, tuleb vaadata riigikassa täitmise kampaaniana. Mitmekordselt kasvatatud trahvitulu ei näita liikluskultuuri muutust, vaid trahvikviitungite kergekäelist väljakirjutamist ja ennetustöö unarusse jätmist. Sellise kampaania käigus kogutud lisasummasid tuleks vaadata maksudena.

Varjatud maksude nimistut võiks jätkata. Toodud näidetest peaks aga piisama, et näidata maksustamise tegelikku olemust. Maksustamine ei piirdu ainult riigikassa täitmisega, vaid see hõlmab ka riigi arvete tasumist. Viimaseid maksude hulka arvestades võiksime arvatavasti Euroopa Liidus isegi maksuliidri pjedestaalile jõuda.

Maksukoormust saab hinnata muidugi mitmeti. Varjatud maksusid arvestamata annab ühiskonna maksukoormusest hea ülevaate ka riigi maksutulu jagunemine elanike vahel.

Kui võtta Eesti elanike arvuks 1 340 935, siis tasus arvestuslikult igaüks 2007. aastal 58 567 krooni makse. Aasta varem oli see näitaja 46 706 krooni. 2008. aastal võib see kujuneda eelmisest perioodist ligi 9% suuremaks.

Statistilised keskmised töötasud oli samas (2006-2008) 9407, 11 336 ja 13 000 (arvatav). Maksulaekumiste kasv ületas töötasude kasvu 2007. aastal koguni 24%. Töötasude baasil arvestatav maksukoormus oli 88%. Netoarvestuses ületaks see isegi töötasusid.

On need summad suured või väikesed, jäägu igaühe enda otsustada. Arvatavasti nõustuvad paljud lugejad aga sellega, et varjatud maksude taustal on Eesti maksukoormus väga kõrge. Maksukeskkond ei ole kummist, maksukoormust ei saa lõpmatuseni tõsta. Öeldu ei tähenda muidugi seda, et riigi maksutulu tuleks vähendada, vaid pigem seda, et selle kasv (majanduskasvu tingimustes) peaks olema mõõdukam ja vaoshoitum, kui see viimastel aastatel on olnud. Kavandatavatest maksumäärade (käibemaks, maamaks) tõstmisest tuleks loobuda. Iga uue maksu kehtestamisega tuleks aga langetada samavõrra mõnda teist maksu.