Pangandushiid puhuti uuele elule

Valitsuse eelisaktsiad tulevad koos õigusega osta 254 miljonit Citigroupi aktsiat hinnaga 10,61 dollarit tükist. Koguväärtuseks teeb see valitsusele 2,69 miljardit dollarit. Lisaks peab Citigroup järgneval kolmel aastal maksma dividende vaid 1 sent aktsia kohta. Võrdluseks - selles kvartalis maksti 16 senti. Dividendiinvestorid kaotasid sellega umbes 94 protsenti oodatavast teenistusest.

Päris niisama suurpank siiski ei pääse. Esimesed 29 miljardit dollarit 306miljardilisest päästetavast varast tuleb ettevõttel alla neelata ise ning seda lisaks kõrvalepandud reservidele. Järelejäänud 277 miljardist 10 protsenti peab samuti katma Citigroup ning 90 protsenti katab valitsus.

Valitsus omakorda on raha jaotamise esialgu kokku leppinud nii, et 5miljardilise koorma võtab enda kanda rahandusministeerium, 10 miljardit dollarit kannab hoiustetagamise fond ning kõik ülejäänu võtab oma õlgadele Föderaalreserv.

Elamuasemelaenude garantii kehtib kümme aastat ning muude kinnisvaralaenude garantii on viis aastat.

Erinevalt äsja valitsuselt toetust saanud American International Groupist (AIG) ning Fannie Maest ja Freddie Macist, kes päästeti juba septembri esimestel nädalatel, ei ole Citigroupil kohustust oma juhtkonda vahetada.

Seega jätkab juhina Vikram Pandit, kes alles eelmisel nädalal teatas plaanist koondada 52 000 inimest ning kärpida kulusid 2 miljardi dollari ulatuses kvartali kohta. Koos kolme kõrgema juhiga ostsid nad nelja peale kokku 1,3 miljonit aktsiat, et tõsta investorite usaldust ja näidata nende endi usku ettevõtte püsimajäämisesse.

Kuigi pangandushiiglane võib USA pinnal end edaspidi suhteliselt kindlalt tunda, ei saa päris sama öelda ülejäänud 105 riigi kohta, kus pank tegutseb.

"Citi Achilleuse kand on tema suur haavatavus arenevate turgude ja kõige selle suhtes, mis võib juhtuda, kui need turud kukuvad, mida võime näha praegu," sõnas Alpine Woods Capitali fondijuht Peter Kovalski.