Läti lati langus Eesti krooni põhja ei tõmba

Kuigi viimasel ajal ei möödu enam päevagi, mil Balti riikide kohal hõljuvast devalveerimistondist välismeedias ei kirjutataks, tõrjutakse Eesti valitsus- ja panganduskoridorides seda väidet kahe käe ning kolme argumendiga: Eesti krooni ei ole võimalik valuutakomitee süsteemi tõttu rünnata, sellest ei võidaks ei majandus ega ka inimesed, ning kolmandaks - erakondade jaoks oleks see poliitiline enesetapp.

Väide, et krooni devalveerimisest saaksid kasu eksportijad, kelle tooted muutuksid välispartneritele atraktiivsemaks, ei pea rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul Eesti puhul paika. Suurem osa tootmiseks vajalikku imporditakse välismaalt ning devalveerimise puhul need välisvaluutas odavamaks ei muutuks. "Välisriikidega võrreldes odavneks meie tööjõud, mis ei annaks märkimisväärset efekti, kuna väikese ja avatud majanduse ning tööjõu vaba liikumise tingimustes oleks mõju üsna lühiajaline," osutas Säälik.

"Praegu me küll ei näe ühtegi põhjust, miks devalveerima peaks ja me ei tööta ka sellise stsenaariumi kallal. Kroon on meil tagatud ja devalveerimise riski ei ole," kinnitas rahandusminister Ivari Padar.

2011 on euro tulekuks tagumine aeg

"Meil ei ole rahanduspoliitilisi devalvatsiooni riske, meil on vähesed majanduspoliitilised devalvatsiooni argumendid, kuid meil on aasta-aastalt kasvavad administratiivsed riskid euroalaga liitumisel tekkivale survele kehtiva vahetuskursi muutmiseks," märkis ta ning lisas, et kui Eesti ei suuda 2011. aastaks euroalaga liituda, on tagumine aeg võtta eurod ametliku paralleelvaluutana "samade õigustega" kroonide kõrval käibele.

"Või õigemini, see juhtub siis juba iseenesest, ilma igasuguste riiklike otsusteta," ütles Veskimägi.

Eesti komistuskivid

Priit Põldoja, Alta Capital Partnersi partner ja endine Hansapanga peadirektor

Julgen arvata, et Eesti majanduse välistasakaal on enam-vähem saavutatud. Kaubandusbilanss on kohandumas ja välisvõlg pole juulist suurenenud. Peamiseks eelduseks on, et Rootsi pangad ei võta siit raha välja. Arvestades pankade enda huvi, tundub see oletus igati loogiline.

Riskifaktoreid on. Esiteks SKP kahanemine nii sel kui ka tuleval aastal tähendab töötuse järsku kasvu, tarbimise veelgi suuremat langust ja kasvavaid laenukahjumeid. Kindlasti satub seetõttu tugeva pinge alla riigieelarve. Teiseks on maailmamajandus selgelt jahenemas, mis võib tekitada raskusi Eesti eksportööridele ja lisapinget jooksevkontole.

Olulisim on, millal tulevad Eestisse uued investeeringud. Ma praegu ei jääks sellele lootma, et välisraha siia tuuakse. Meil endil tuleb rohkem tööd teha ja majandus taastada.

Heido Vitsur, majandusteadlane

Mureks on inflatsioon.

Kui Eesti suudab inflatsiooni peatada või isegi minna deflatsioonile, peaks mured lahenema. Häda on selles, et Eesti tootjate kulud on kasvanud euro tingimustes kiiresti ja kroon on viimasel ajal kallinenud näiteks Inglise naela suhtes 20%, Poola, Tšehhi, Norra ja Rootsi valuuta suhtes umbes 10%. Vahetuskurssi me ei kontrolli, aga inflatsioon kihutab Eestis kroonides tehtavaid kulusid endiselt üles ja vähendab konkurentsivõimet. Palju sõltub sellest, kui kiiresti suudame ekspordile suunatud tootmise laiendamise käima panna. Ekspordi suurt kasvu järgmisel aastal kindlasti ei tule.

Kui SKP väheneb oodatust enam, võib eelarve puudujääk suureneda, ja kui ei suudeta piirata riigi kulutusi, on ohus eurole üleminek.

Ivari Padar, rahandusminister

Tähtsaim on Maastrichti kriteeriumide täitmine.Oluline on see, et me võimaliku šansi ikkagi aastal 2011 ära kasutaksime. Selle võimaluse käest laskmine oleks väga rumal.Järgmise nädala valitsuskabineti istungil tuleme välja majandusprognoosiga, mis eeldab, et riigi tulusid on järgmisel aastal prognoositust vähem ning tuleb juba nüüd kokku leppida, millised kärpeid teha järgmise aasta eelarves. Eriti investeeringutega seotud tegevuste ärajätmine peab olema kaheksa korda mõõdetud. Suurem defitsiit selle nimel, et teha riigi investeeringuid või defitsiidi ohjeldamine selle nimel, et saada eurotsooni - selge, et teine valik on mõistlikum.