Maksude tõstmine oleks vale

Seega on maksude laekumise seisukohalt kriitilise tähtsusega küsimus, kas ettevõtja jaoks on loodud piisavalt motiveerivad tingimused väärtuste loomiseks ja nendelt maksude tasumiseks.

Ettevõtluskeskkonna mõjutajana tuleb praegu kindlasti arvesse võtta ebasoodsat majanduse seisu. Riigi roll on nende ebasoodsate mõjude leevendamine.

Kõrgemad maksud ei pruugi veel tähendada suuremaid laekumisi, kui ühtlasi ei panustata ka ulatuslikumaid vahendeid maksude kogumisse. Pelgalt maksude tõstmine võib vähendada ettevõtja motivatsiooni ja muuta sellega majanduskeskkonna ettevõtjale veelgi ebasoodsamaks.

Maksukoormust kannavad ausad maksumaksjad. Maksudest hoidujad on konkurentsieelises. Maksude tõstmine suurendab ausate koormust enam, kuna maksutõusu proportsioon ja ebaausate konkurentsieelis turul kasvab veelgi. Kui maksukogumise tõhususse maksude tõstmisel ei panustata, võib see kaasa tuua osa maksumaksjate mineku ebaausate hulka ja sellega väheneks oodatav maksulaekumine. Need ettevõtjad, kes ei pea konkurentsile vastu, kuid ei taha ka seadust rikkuda, lõpetavad ilmselt ettevõtluses tegutsemise.

Seega võime saavutada ettevõtluskeskkonna kvantitatiivse ja kvalitatiivse halvenemise. Oodatava maksulaekumise tõusu asemel kogume makse hoopis vähem.

Maksusüsteemi ja selle kaudu ka riigi funktsioneerimise eelduseks olev keskkond muutuks sellega positiivsest - maksukuulekusele orienteeritust - negatiivseks - maksudest hoidumisele orienteerituks.

Selle tagajärje kõrvaldamine tähendaks tulevikus riigile kulukaid ja raskesti ennustatavate tulemustega jõupingutusi. Seetõttu võiks praegu peamine eesmärk olla ettevõtjate arengut enim soodustava ausale konkurentsile tugineva keskkonna säilitamine. Selleks tuleb muu hulgas ära hoida võimalik maksudest hoidumise juhtumite arvu kasv.

Maksude tõstmine või langetamine on poliitiline otsus, mille tegemisel maksuhaldur kaasa rääkida ei saa. Küll aga arvan, et on tähtis tähelepanu pöörata sellele, et maksude tõstmise teed minnes tuleks kindlasti panustada täiendavalt ausa konkurentsi säilitamisesse.

Eestis on efektiivne maksuhaldur, mille organisatsioonikultuur on suunatud ausa maksumaksja toetamisele, tema tegevuse võimalikult vähesele häirimisele ja maksukohustuste täitmise lihtsustamisele. Teisalt on olemas väga tõhus kontrolli- ja sunniaparaat.

Alati tuleks toetada ausat maksumaksjat ausa konkurentsi säilitamisega, keerulistel aegadel eriti ning kulutada senisest enam ka ressurssi maksupettuste tõkestamiseks. Usun, et nii suundub meie majandus varem tõusuteele.