Veskimägi: eelarvedefitsiidile tuleb päitsed pähe panna

Endine rahandusminister märkis, et selle sätte seadusesse kirjutamine võib ministeeriume ahvatleda 2009. aasta eelarve kulusid kohe aasta alguses lepingutega ära katma.

„Et seda vältida, tuleb tekitada täiendav kooskõlastusmehhanism, et 50 miljonist suuremad kohustused tuleb ministeeriumide poolt eelnevalt rahandusministeeriumiga kooskõlastada, et mitte tekitada olukorda, et kui me tahamegi ühel hetkel kulusid vähendama hakata, selgub, et kuskilt pole enam midagi vähendada, sest ministeeriumid on kulutused riigile möödapääsmatuks teinud,“ selgitas Veskimägi ja lisas, et need kaks punkti annavad võimaluse panna eelarvedefitsiidile lagi, et see ei kasvaks potentsiaalse 8 miljardi krooni ehk Maastrichti defitsiidikriteeriumi piirile, vaid hoiaks seda orienteeruvalt 1 protsendi peal.

„Ega ma seal sisulist ideed ehk kokkuhoiu või lisaraha kohta ei avastanud. Pigem on tähenduslik eesmärgi ja vastutuse tunnistamine, samas koos umbusuga iseenda ja valitsuse vastu – milleks muidu kirjutada elementaarset asja iseendale seadusega ette,“ nentis Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Jürgen Ligi.

„Loodan, et need olid siirad, aga ma olen selles lootuses pisut üksi jäänud. Kõigil on meeles, et kärpeettepanekutele vastas ta (Mart Laar – toim.) sel sügisel IRLi juhatuse avaldusega, et eelarve prioriteedid peavad olema riigikaitse, haridus, regionaalpoliitika ja majandus, ehk IRLi ministrite vastutusalad,“ lisas ta.

Sõnades on Laar Ligi hinnangul igatahes õigel teel - Maastrichti kriteeriume ei tohi rikkuda ja euro peab olema vääramatu eesmärk. „Kuid milleks kirjutada seadusse seda, milles me üksmeelel oleme ja mida me valitsuselt nagunii nõuame?“ imestas Ligi.

Nende sätete rakendumisel jääb ka teoreetiline võimalus, et kui näiteks kevadel tehakse loodetust kehvema tulude laekumise tõttu negatiivne lisaeelarve, ei pruugi see piisavaks osutuda ja kui tulusid ka korrigeeritud mahus ei laeku, tuleb teha teinegi lisaeelarve.

„Kui ka laekumised kukuvad drastiliselt, aga kulud on paika pandud, ei juhtuks siis sellist olukorda, et ajaks, kui valitsus reageerib, on eelarve juba nii sügavas defitsiidis, et pole enam midagi teha,“ märkis Veskimägi, kelle sõnul oleks tegemist väga olulise hoovaga riigikogu käes, kes on eelarvemenetlustes tihti vaid asjaolude konstateerija rollis olnud.

Veskimägi ütles, et ei usu, et seekordne eelarverong juba lõplikult läinud on, kui on olemas veel mingigi riigikogu tahe midagi ära teha. „Mulle tundub, et esimesest minnalaskmise meeleolust on siiski välja tuldud ning ollakse veidi aktiivsemalt meelestatud,“ oli Veskimägi lootusrikas.

Ta hoiatas, et kui eelarve võetakse praegusel kujul tuimalt vastu, saavad kaks järgmist aastat väga rasked olema nii kulude finantseerimise võtmes läbi reservide kui ka euro vastuvõtuks vajalike kriteeriumide täitmise suhtes.