KredExi juhataja: vahel on ettevõte etem müüa

Kui seni said ettevõtted hakkama pea kõigega ning tegeldi liigagi paljude asjadega, millest enamik väga kiire majanduskasvu tingimustes igal juhul kasumit tõid, siis nüüd on aeg kõik üleliigne kõrvale jätta ning põhitegevusele keskenduda.Kõige õnnetumas olukorras on viimasel hetkel kinnisvaraarendusse investeerijad, kes turu tipus tegid suuri kulusid kõrgel hinnatasemel ning nüüdseks puuduvad ostjad. Aga eks sama kehtib ka teistes majandusharudes.Tugeva äritegevuse rahavoo ja omakapitali tähtsus suureneb järjest ning sellel on mitu põhjust. Esiteks ei anna pangad enam sedavõrd lihtsalt laene. Seejuures vaadatakse esmalt ettevõtte või projekti tegevusvaldkonda. Kinnisvara, aga näiteks ka toitlustus, hotellindus, turism ja puhtalt sisetarbimisele suunatud alad pole enam kuigi soositud. Lisaks hinnatakse tagatisi väga konservatiivselt. Rahapuudus on pea kõigil ning küsitava väärtusega varasid ostetakse vähe ja senisest oluliselt madalama hinnaga. On vägagi tõenäoline, et näiteks tootmis- või laohoone turuväärtus jääb oluliselt ehitusmaksumusele alla. Samuti on laenude hind läinud oluliselt üles, intress 10% või üle selle pole enam erand. Põhjuseks nii rahaturul toimuv kui tõusnud riskimarginaalid. Lisaks mõjutab pakkumist see, et pangad peavad oma raha hankimiseks näitama head või paranevat laenuportfelli kvaliteeti. Viimane tähendab, et ükskõik kui hea projekt ka ei ole, alla teatud riskireitingu jäävad ettevõtted lihtsalt laenu ei saa.Teiseks toob kahanev tarbimine kaasa surve ettevõtete käibele ja kasumlikkusele. Parimaks näiteks on siin vast ehitusmaterjalide tootjad, kus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikmete hinnangul kukuvad nii hinnad kui käibed sel aastal kohati kuni 50%. Langus puudutab eelkõige Eesti siseturule suunatud ettevõtteid, kuid tarbimise vähenemine on globaalne ja seetõttu on kindlasti tagasilööke ka ekspordi käivetes. Tuntumaks näiteks vast autotööstuse allhankijate esindajana Norma.Kolmandaks toob langus kaasa nende ettevõtete hulga suurenemise, mis ei suuda võetud maksekohustusi täita. On näha, et käibekapitali vajatakse rohkem, kuna rahavood pole enam sellised nagu mõni aeg tagasi. Kui näiteks KredExi tagatud laenude hulgas oli käibekapitalilaenude osakaal aasta tagasi vaid 19%, siis tänavu juba 32%.Suurenenud on maksehäired pankadele, maksuvõlgade arv ning suurenemas on pankrotistumiste arv. Siingi on oma roll finantssektoril. Kui tegevuse laiendamisel on loomulik kaasata võõrvahendeid ja võimendatakse häid tulemusi, siis probleemidesse sattudes võimendatakse samavõrd kukkumist. Tugevate klientide ja partnerite olemasolu on sellistes tingimustes väga oluline. Müük nõrga finantspositsiooniga ettevõtetele võib kaasa tuua augu sissetulevas rahavoos, tekitades seeläbi omakorda makseraskusi hankijatele tasumisel. Laiemas pildis on Eesti majanduse peamiseks küsimuseks, milliseid mõjusid toob finantsurgudelt ning kinnisvara- ja ehitussektorist alanud langus kaasa teistes sektorites ning tööhõives. Loodetavasti ei teki paljusid hõlmavat doominoefekti ning kusagil on puhver näiteks tugeva positsiooniga ettevõtete näol, mis järjestikuse kukkumise peatab.Võidavad ettevõtted, mis õigel ajal suutsid piisavaid kasumeid teenida ja need kõrvale panna. Kui isegi paar aastat on kasumlikkus küsitav või tekivad kahjumid, siis ehitades segastel aegadel tugevat vundamenti, saab headel aegadel veelgi tugevamana edasi minna. Konservatiivsemad ettevõtted hoidsid teadlikult omakapitali osakaalu bilansis ligikaudu 30%-l ja enam - piisavalt suure, et raskuste korral oleks võimalik raskemad ajad üle elada.Kokkuvõttes muutub järjest tähtsamaks küsimus, kust saada raha.Tulud kuivavad kokku ja kulud kasvavad ning ka investorid hoiavad segastel aegadel raha pigem hoiustel, kus risk on vaatamata viimastele negatiivsetele uudistele panganduses siiski küllaltki madal. Teisalt muutuvad raskematel aegadel ettevõtted odavamaks. On selge, et senised väga tugevad ärikasumid enamasti langevad ning sellest tulenevalt langeb ka ettevõtete hind. Selgelt on tunnetatav trend, kus tugevamad ettevõtted otsivad võimalusi kas konkurente või partnereid üles osta, et seniseid positsioone kindlustada ning luua alus tulevaseks kasvuks. Teisalt otsivad nõrgemad ettevõtted investoreid, et ennast pankrotistumise või ülesostmise eest kaitsta.On teada, et Eesti ettevõtjatest on vaid 27% valmis oma tegevusse kaasama välist investorit (Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused, juuni 2008, Saar Poll). Seda nii kontrolli kaotamise kui ka võimaliku tulu vähenemise kartuses. On ilmne, et strateegilise investori kaasamine toob enamasti kaasa pea täieliku kontrolli kaotamise oma ettevõtte üle. Ka riskikapitali kaasamisel tuleb arvestada teatavate kitsendustega. Sisuliselt taandub küsimus sellele, kas ettevõte suudab jätkata, säilitades ja pikemas perspektiivis kasvatades seniste omanike vara või mitte. Kui vastus on eitav, tuleks ettevõte müüa. Otsuse edasilükkamisel ettevõtte väärtus pigem langeb veelgi."