Horm: valitsus loodab euroga liitumises tähtede seisu peale

Järgneb Olle Hormi kommentaar

"Mulle on jäänud mulje, et Eesti üleminek eurole on tüüpiline rehepaplik asi. Kõik tahavad ja räägivad, aga valitsuse tasemel selget tegevust pole, nagu ka arutlust, et mis juhtub siis, kui me euroga ei liitu. Jääb mulje, et selget prioriteeti ei ole. Ma sugugi ei imestaks, kui meil jääb ka selleks tähtajaks euro tulemata.

Suur osa finantssektorist põhineb nii tarbijate kui pankade usaldusel. Kui kaob usaldus, hakatakse massiliselt raha pankadest välja viima, mis võib maailma näitel viia mõne panga tohututesse probleemidesse. Kui mõni Eestis tegutsevatest pankadest peaks sattuma löögi alla, on see majandusele väga suur risk. Ettevõtetele tähendab euro usaldust ja stabiilsust.

Minu küsimuse on, kas Eesti suudab krooni hoida tänasel tasemel. Mul on tõsine hirm selle koha pealt. Eesti on maailma mastaabis niivõrd väike, et meist sõltub väga vähe. Isegi Eesti pankade tugipakett tuleb meil läbi Rootsi riigi. Kui usaldus Eesti vastu ära kaob, on järgmine samm krooni devalveerimine, mis oleks eksportööridele tõsiseks katalüsaatoriks, aga eraisikutele, kes on võtnud europõhist kodulaenu oleks see tõsine katastroof. Me riskime ja mängime selle võimalusega.

Euro kasutusele võtmine otsest rahalist kasu ehk ei tookski, aga võtaks maha mitmed arvestatavad majanduslikud riskid. Valitsuse ülesanne on selgelt välja öelda see, et me tõesti tahame euroga liituda. Kõik need jutud tunduvad täna spekulatiivsetena – me läheme üle 2007, me läheme üle 2011, me läheme üle siis, kui saatus või juhus mängib meile võimaluse kätte. Kas see ongi valitsuse strateegia? Siis ei jäägi muud üle, kui loota Pauksoni ja tähtede seisu peale. Eesti majandust ei tohi juhtida tähtede seisu järgi.

Ettevõtjana mina ei näe selgelt välja öeldud eesmärki ja konkreetseid tegevusi selle eesmärgini jõudmiseks. Eurotsooniga liitumine tundubki käivat selle stsenaariumi järgi, et liitume siis, kui asjaolud kokku langevad."