Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbanki tulemus kardetust parem
Swedbanki tegevuskasum kolmandas kvartalis
kahanes läinud aasta 3,66 miljardilt Rootsi kroonilt 3,11 Rootsi kroonile, mis
on parem tulemus, kui analüütikute oodatud 2,95 miljardit Rootsi krooni.
Puhaskasum kahanes 14% 2,46 miljardile Rootsi kroonile.
Kogutulu teenis pank 8,23 miljardit Rootsi krooni võrreldes läinud aasta sama perioodi 8,03 miljardi Rootsi krooniga, kasv 3%. Analüütikute ootused olid keskmiselt 8,06 miljardit Rootsi krooni.
Ka puhas intressitulu oli suurem kui analüütikute prognoos – oodatud 5,26 miljardi Rootsi krooni asemel 5,42 miljardit Rootsi krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teenustasudest laekus 2,26 miljardit Rootsi krooni, mis oli samuti oodatust parem tulemus, kuid väiksem kui 2,5 miljardit Rootsi krooni läinud aasta samal perioodil.
Laenukahjumid olid prognoositust suuremad, kasvades 812 miljonile Rootsi kroonile oodatud 726 miljoni Rootsi krooni asemel. Summa hulgas on 169 miljonit Rootsi krooni, mis on seotud pankrotistunud USA investeerimispangaga Lehman Brothers.
Laenukahjumite kasv Balti riikides oli ootuspärane, kirjutab Swedbank oma raportis. Kolmandas kvartalis olid laenukahjumid Balti riikides 405 miljonit Rootsi krooni, mis jäid alla analüütikute prognoosidele.
Tulud Balti riikidest kasvasid viis protsenti 2,4 miljardile Rootsi kroonile. Kasum kahanes 16% 966 miljonile Rootsi kroonile.
SEB juht Eestis Ahti Asmann kommenteeris
kolmanda kvartali tulemusi, et tegevuskasumi vähenemise põhjuseks on
üldprovisjonid, mida pank on teinud, et olla valmis laenukahjumite võimalikuks
suurenemiseks.
Rootsi suuruselt teise panga SEB
tegevuskasum kahanes kolmandas kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes
46%, 3,76 miljardilt Rootsi kroonilt 2 miljardile, teatas pank.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.