Partaneni sõnul on Norma alates 2003. aastast maksnud igal aastal 4,2 miljonit dividendideks. „Need on viletsad dividendid, kuid Autoliv maksab oma aktsionäridele häid dividende,“ lisas ta.
„Ma loodan, et lõpuks võtavad nad aru pähe ja hakkavad kõiki võrdselt kohtlema, ei saa eirata 49% investorite huve,“ lisas Aasmäe. Aprillis firma juhtkonnale saadetud arupärimisel olid all 32% aktsiate omanike allkirjad, kes samuti jagavad Gildi ja Danske seisukohti.
Partanen leiab, et Normal ei ole plaani aktsionäre võrdselt kohelda. „See raha on olnud seal aegade alusest, mitte ei oota mingit strateegilist sammu, nagu juhtkond väidab. Seda koheldakse kui lühiajalist laenu Autolivile, kuid ei ole lühiajaline laen,“ lisas ta. Ka on meeste sõnul kevadisest aktsionäride koosolekust piisavalt aega möödas, et kui midagi strateegilist olulist oleks toimumas, siis sellest oleks kuulda.
„Ei ole selge, kas on süüdi on Norma juhtkond või Autoliv,“ ütles Springis.
Aasmäe sõnul on üks võimalus kohtu poole pöörduda. „Kohtusse kaevata või müüa. Kuid usun, et rahulik arutelu viib lahenduseni. Kui kaua kulub veel tilkhaaval kivisse augu õõnestamiseks? Vaatame kuhu jõuame ja vajadusel vaatame oma positsioonid üle,“ ei oodanud ta kohtus kiiret lahendust.
Samas juba pikaajalise Norma väikeaktsionäri Danske Capitali esindaja lubas, et nii see asi ei jää ja nemad soovivad aktsionäride võrdset kohtlemist.
Partanen arvas, et tüli jätab märgi ka kõrges firmamoraalist rääkiva Autolivi mainele, sest tegelikult on nende mõistes tegu peenrahaga. „Ma ei saa aru, miks nii tehakse. Loodan, et kellegi on mõistust ja teema leiab lahenduse. Seda, me nii ei jäta,“ lubas Partanen.
Ka ei taha mehed oma osalust müüa, sest firma on tugevasti ala hinnatud. Samas ei ole Autolivil huvi õiglast hinda pakkuda, sest talle ei anna see midagi juurde. Rootsi firma käitub Partanen sõnul juba niigi nagu ainuomanik. „Kui me selle nii jätaks, annaks see meile hallatavate fondide klientidele signaali, et teeme halba tööd,“ lisas Partanen.
Seotud lood
Norma auditeerimata puhaskasum oli
tänavu kolmandas kvartalis 49 miljonit krooni, mida on 20,6 miljoni krooni võrra
enam kui 2007. aasta 3. kvartalis.
Norma teatas aripaev.ee-le vastuseks
rahulolematute Norma väikeaktsionäride kohta, et vaba raha hoitakse Autolivis
sellepärast, et viimane pakub hetkel paremat intressi kui pangad.
Norma aktsionäride koosolekul tegi Gild
aktsiate tagasiostu ettepaneku, mis tagasi lükati. GILD Arbitrage
Riskikapitalifondi juhi Tõnno Vähi arvates on jutt, et raha on vaja strateegiate
elluviimiseks ja võimalike riskide maandamiseks, selge demagoogia ja vale.
Kui kümmekond aastat tagasi tunti Normat
peamiselt plekist mänguasjade tootjana, siis nüüd turvavööde tootjana võib
praeguste tendentside jätkudes kunagist Eesti tööstuse lipulaeva peagi nimetada
vaata et finantsasutuseks.
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.