Kommenteerides Rootsi valitsuse täna
avalikustatud plaani finantsturgude stabiilsuse tagamiseks, ütles Danske Banki
vanemanalüütik Lars Christensen, et see on Balti riikidele hea uudis.
„See ei muuda Balti riikide majanduspilti, kuid vähendab riske,“ ütles Christensen Äripäevale. „Mil määral, seda on veel vara öelda“, sest pakett on alles väga värske, kõik detailid pole selgunud ning praegu ei tea sedagi, kuivõrd Rootsi pangad paketiga kaasa lähevad.
„Üldiselt peaks pakett leevendama finantseerimise olukorda Rootsi pankadele ja nii on see hea uudis ka Balti riikidele,“ ütles Christensen. „See aitab turgude pilti Balti riikidest kindlasti positiivsemaks muuta,“ jätkas ta.
Eesti valitsus ei vaja Christenseni sõnul sarnast kriisipaketti nagu ELi riigid üksteise järel finantsturgude stabiilsuse tagamiseks vastu on võtnud – Rootsi ja Taani valitsuste meetmetega on juba kaetud ka lõviosa Eesti pangandusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Laupäeval Tallinnas reformierakonna
majanduskonverentsil Restart! esinenud Rootsi Riigivõla ameti juht Bo Lundgren,
kellel on täna keskne roll Rootsi finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamisel,
soovitas Eestil läbi mõelda kõik võimalikud stsenaariumid, ka kõige hullemad,
isegi kui need teoks ei saa.
Läti peaministri Ivars Godmanise sõnul
kavatseb Läti Euroopa Liidu riikide eeskujul toetada oma pangandussüsteemi ning
on vajadusel valmis kohalikke panku rekapitaliseerima.
Eesti tervitab Rootsi samme pankade
finantsstabiilsuse tagamisel ja rahandusminister Ivari Padar leiab, et kuna
Eesti pangad kuuluvad Rootsi pankadele, siis see kasvatab kindlustunnet ka
siin.
Swedbank Eesti peadirektori Priit Perensi
sõnul on Rootsi valitsuse täna tutvustatud abinõude pakett kindlasti väga
positiivne kogu Rootsi pangandussektori ja ka Rootsi pankade tütarettevõtetele
ning panga klientidele.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.