Inkassoteenuste turg Eestis kasvas äsja
40–45 protsendi võrra ning moodustas aastas ca 1 miljardi krooni. SMS-iga või
internetis vormistatavate kiirlaenudega lisandus miljardile veel miljon.
Võlanõudjad võtavad oma teenuste eest 10–50% võla summast. Eesti kuulus võlgade sissenõudja Lauri Vitsut ning tema Majanduskaitse Büroo ei võta töösse alla 100 000 krooniseid võlgu ning reeglina jätavad nad poole sissenõutud summast endale, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
“Me töötame niivõrd tõhusalt, et kliendid mõistavad: parem saada meie abil pool kui mitte midagi,” rääkis Vitsut. Suurimad võlad, mille Vitsuti firma kätte sai, ulatusid 12 miljoni kroonini.
Tüüpiline Eesti võlgnik on hüpoteeklaenuga inimene, kes pole suutnud õigel ajal maksta oma krediitkaardi eest, tarbimislaenu, kodutehnika ja -elektroonika järelmaksu ning on pealekauba võtnud ka SMS-laenu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võlanõudjate hammaste vahele visatud juriidiliste isikute keskmine võlg on 20 000–25 000 krooni ja eraisikute võlg 3000–5000 krooni. Kõige suuremad võlapaketid võivad moodustada kümneid miljoneid kroone.
Seotud lood
Julianus Inkasso nõukogu liikme Jaanus
Laidvee sõnul võib osa inimesi mõjutada see, et Krediidiinfosse ei saa
ajutiselt äripartnerite maksehäiretest teatada, ning tuua nad kiiremini
inkassofirma juurde.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.