Töötukassa prognoosib, et aasta lõpuks on Eestis koondatud üle nelja tuhande inimese. Selle aasta kaheksa kuuga on 128 ettevõtet palunud tööinspektsioonilt nõusolekut töölepingu kollektiivseks lõpetamiseks.
Kelle mure on tegeleda koondatutega? Inimene ei ole nagu amortiseerunud auto, mille viid metallipressi alla. Oluliseks muutub ümberõppe küsimus.
Ümberõppe sisuks ei saa enam olla ainult CV-de koostamine või motivatsioonikoolitused, vaid spetsiifiliste tööturuvajadusi arvesse võtvate oskuste õpetamine.
Miks mitte ei võiks selliste oskuste õpetamine toimuda peale kutseõppeasutuste ka mõnel puhul tööandjate juures?
Tähtajalised töölepingud, osaajaga töötamine jt ebatraditsioonilised töövormid annaksid selleks hea võimaluse. Krapsakamatel ümberõppijatel oleks võimalik tööandja juurde põhikohaga tööle jääda ning tööandjatel võimalus seeläbi tööjõu kvaliteeti tõsta. Riigil aga oleks suur huvi sedasorti töötute ümberõpet toetada. Näiteks Jarkko Tainio Varumeesteenindusest käis välja idee, et ettevõttel, kes on sunnitud töötajaid koondama, võiks olla võimalik pakkuda töötajatele osaliselt koondamisraha asemel ümberõpet.
Tööandjad võiksid ka edastada teineteisele infot vabaneva tööjõu kohta erialaliitude kaudu.
Regionaalset tööpuudust on võimalik osaliselt vähendada kaugtöökeskuste projektidega. Kaugtöö on töö tegemise viis, kus tööd, mida võiks teha ka tööandja rajatistes, tehakse alaliselt teises kohas. Selliste projektide üheks eesmärgiks on vähendada geograafilisi piiranguid töövõtjate ja -andjate vahel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele