- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tali: Balti pangad kriisiga seotud ettevõtetes positsioone ei oma
Rahandusministeeriumi finantspoliitika
asekantsleri Veiko Tali sõnul olid Islandi finantseerimisasutused võtnud suuri
positsioone ning omandanud osalusi USA finantskriisiga seotud finantsgruppides,
samas Baltikumi pangad hetkel finantskriisiga seotud ettevõtetes positsioone ei
oma.
"Islandi ja Balti majanduse ülesehitus ning finantssektorid ei ole otseselt võrreldavad. Finantssektor on väga suure osatähtsusega Islandi majanduses, samas Baltikumis on finantssektori osakaal märkimisväärselt väiksem," lausus Tali.
"Islandi finantseerimisasutused olid võtnud suuri positsioone ning omandanud osalusi USA finantskriisiga seotud finantsgruppides, samas Baltikumi pangad hetkel finantskriisiga seotud ettevõtetes positsioone ei oma," võrdles Tali Islandi ja Eesti erinevust. "Kui Baltikumi pankade puhul on laenude finantseerimine tulnud peamiselt grupisisestest ressurssidest - Eestis näiteks emapankade rahastamisest, siis Islandi pangad kasvasid peamiselt laenuraha toel. Ka kasutasid Islandi pangad väga agressiivset investeerimispoliitikat, mida ei saa kindlasti öelda pankade kohta Baltikumis," lisas ta.
"Eesti erasektori laenujäägi suhe SKPsse on ca 108%, mis on suhteliselt väike laenukoormus. Islandi erasektori laenukoormus on ca 400% SKPst, mis ületab rohkem kui kahekordselt suure laenukoormusega arenenud riikide (näiteks USA, Taani) taset," lausus Tali.
"On selge, et negatiivsed arengud maailma finantsturgudel mõjutavad teatud määral ka Eestit, kuid senini ei ole need otseselt ohustanud Eesti finantsstabiilsust. Praegu on Eestis tegutsevate krediidiasutuste varade kvaliteet vaatamata finantsturgude ebakindlusele endiselt hea. Hoolimata viivislaenude suurenemisest on Eesti pangad olnud suutelised hoidma suhteliselt head laenuportfellide kvaliteedi ning likviidsuspuhvrid on jätkuvalt piisavad katmaks ka võimalikke suuremaid kahjumeid," märkis Tali ning lisas, et samuti tuleb välja tuua, et Eesti panganduse näitajad on tugevad - kohustusliku reservi määr on 15% ning kapitali adekvaatsuse määr 18%, ületades nõutud 10% piiri märkimisväärselt.
Kuigi lõpuni kaitstud võimalike negatiivsete arengute eest pole Tali sõnul aga ükski riik. "Riigid saavad pakkuda omalt poolt lisatagatisi ning kindlustunnet. Eesti on tõstnud hoiuste tagamise piirmäära 50 000 euroni, et suurendada hoiustajate kindlustunnet ning vajaduse tekkides on riik valmis ka täiendavaid meetmeid kasutusele võtma. Tänasel päeval reaalset vajadust lisameetmeteks aga ei ole," märkis Tali.
Seotud lood
Briti ajalehe The Independent ajakirjanik
Sean O'Grady tunnistas aripaev.ee-le,
et Baltimaade võrdlemine Islandiga oli tema omalooming.
Veel teisedki riigid peale Islandi võivad
sattuda pankroti ohtu, Eesti, Läti ja Leedu näivad praegu eriti haavatavad,
kirjutas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhile Dominique Strauss-Kahnile
viidates Briti leht The Independent.
Eesti Panga presidendil Andres Lipstokil ja
rahandusminister Ivari Padaril oli eile Washingtonis kohtumine IMFi
tegevdirektori Dominique Strauss-Kahniga, kus Lipstoki sõnul ei olnud kordagi
juttu Eesti sarnasest olukorrast Islandiga.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele