Plaanipäraselt peaks 19 oktoobril teele
asuma uurimissond IBEX (Interstellar Boundary Explorer) eesmärgiga kaardistada
ja uurida päikesesüsteemi ääremaid.
Missiooni kestuseks on kaks aastat ja selle ajaga kogub 80 kilo kaaluv jaam infot protsessidest, mis leiavad aset seal, kus päikesetuul vaibub ja algab tähtedevaheline ruum, kirjutas
fyysika.ee.
Päikesetuul ja magnetväli kaitsevad planeetidevahelist ruumi ülikõrge energiaga kosmiliste kiirte eest. Seda võib võrrelda Maa atmosfääri ja magnetvälja kaitsva toimega.
Teatava selgesti eristuva piiriala olemasolule vihjavad sondidelt Voyager 1 ja Voyager 2 pärinevad andmed. Praeguseks on need 1977 aastal hiidplaneete uurima saadetud kosmoseaparaadid väljumas päikesesüsteemist. Lisaks sellele, et päikesetuule mõjuala lõpp on üpris järsk, sai selgeks et piiriala ei ümbritse meid sugugi ümmarguse mullina, vaid on lopergune.
Artikkel jätkub pärast reklaami
IBEX kasutab pildistamiseks kõrge energiaga neutraalseid aatomeid. Selleks on tal kaks vastaskülgedel paiknevat sensorit. Vähendamaks Maa magnetosfäärist pärinevate osakeste mõju juhib raketimootor IBEXi pärast orbiidile jõudmist Maast umbes 300 000 kilomeetri kaugusele. Kuus kuud peale mõõtmiste algust peaks valmima esialgne kogu taevalaotust hõlmav pilt päikesesüsteemi piirialast.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.