- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kunda Nordic Tsement veab põletamise jäätmeid sisse
Jäätmepõletust katsetav Kunda Nordic
Tsement toob tahket põletusmaterjali sisse Hollandist, kuna Eestis pole
piisavalt jäätmeid võtta.
Kunda Nordic Tsemendi nõunik Aadu Kana rääkis jäätmepäeval, et ettevõtte katsetatav jäätmepõletus taaskasutab praegu 36 000 tonni vedelaid jäätmeid aastas. Vedelate kütustena lähevad Kundas ahju vanad õlid, põlevkiviõli tootmisjäägid, plast ja bensoehappe jäägid.
Kana ütles, et Kunda Nordic Tsement impordib Hollandi päritolu jäätmekütust, kuna Eestist pole põletatavaid jäätmeid lihtsalt piisavalt saada. Hollandi jäätmekütus saabub Eestisse suurtes pallides.
Kunda Nordic Tsement juurutas tänavu kevadel vedelate ja tahkete jäätmete koospõletamise tehnoloogia, et kütta energiamahukaid tsemendipöördahjusid.
Kunda Nordic Tsement seadis omale eesmärgiks, et 2011. aastal kasutavad nad 85 000 tonni põlevaid jäätmeid, mis muidu suunataks lõppladestusele. Jäätmekütuste osakaal tsemendi tootmisel tõuseb ligikaudu 25%ni kogu vajaminevast kütusest, avaldas firma mais. Jäätmekütuste kasutamisel märgitud kogustes väheneb CO2 heitmete tase varasemaga võrreldes 5%.
Kunda Nordic Tsemendi jäätmepõletuse projekti kulude maht on kokku 58 miljonit krooni, millest
investeeringuteks kulub ligi 54 miljonit krooni. 13 miljonit krooni tuleb Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantseerimismehhanismi kaudu. Planeeritud mahu saavutab Kunda jäätmepõletus 2010. aastaks.
Seotud lood
Sel aastal kahanes tsemendi
tootmine märgatavalt ning musta stsenaariumi kohaselt peatab Kunda Nordic Cement
kolmandiku tootmisest. Ettevõte loodab klinkeri ekspordile Aafrikasse ja
Brasiiliasse.
MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötamise
Arenduskeskus (LEA) juhataja Aadu Võsu sõnul piisab Eesti suurusele väikeriigile
ühest-kahest prügilast. Ülejäänud prügilad tuleks teha
ümberlaadimisjaamadeks.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna
juhataja Peeter Eegi sõnul tekitavad Eesti elanikud ja siinsed
ettevõtted 2007. aastaga võrreldes vähem jäätmeid, mis võib tuleneda
nii majanduse jahtumisest kui ka jäätmete sorteerimise nõudest.
Järgmise aasta algul tõuseb nii juulis
suletavate prügilate saastetasu kui ka jäätmete vastuvõtutasu. Seetõttu on
oodata hüppelist jäätmeveo kallinemist, rääkis tänasel Jäätmepäeval Torma
prügilat majandava Amestop OÜ juhataja Toomas Orumaa.
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele