"Kuigi majandus on ümberstruktureerimise järgus, ei saa praeguste andmete põhjal väita, et teatud erialadel tööpakkumiste arv väheneb ja teistel suureneb. Ilmselt võtab uute suundade täpsustumine veel aega," lisas ta.
CV Keskus ASi ärijuht Kadri Johanson sõnas, et muutused tööturul on silmnähtavad - tööotsijad on muutunud väga aktiivseks ning tööpakkujate vajadused tagasihoidlikumaks.
Tööotsijaid on CV Keskusesse kolmanda kvartali iga kuuga lisandunud keskmiselt 4750. Kandideerimiste arv kuu jooksul lööb juhi sõnul uusi rekordeid.
Tööpakkujate arvu langust nad täheldanud ei ole. "Küll on aga langema hakanud tööpakkumiste arv," ütles ta.
Keerulised ajad näitavad Johansoni sõnul tööturul väga vastuolulisi trende. "Teated koondamistest on muutunud igapäevaseks," rääkis Johanson. Toimub ka "kallimate" töötajate asendamine "odavamatega" või tööde ümberorganiseerimine - üks inimene täidab mitut positsiooni. Samal ajal jätkub siiski jaht hinnatud tegijatele - spetsialistidele. Nende leidmine on endiselt keeruline ja tihti võimalik vaid üleostmise teel," viitas ta segastele aegadele tööturul.
"Palgaralli on vaibunud - palgad ei kahane, kuid ka ei kasva."
Norra sotsiaalhoolekande agentuur (NAV) teatas kergest töötuse kasvust, mis enim mõjutab ehitussektorit, vahendas The Norway Post.
Töötuid on siiski vaid 1,7% tööjõulisest elanikkonnast.
Nii Norra keskpanga juht kui teised finantseksperdid usuvad siiski, et Norra majandus on piisavalt kindel ja tugev, et üleilmse majanduslangusega hästi hakkama saada. Mõned isegi väidavad, et töötuse kasv on hea - ehitussektorist vabanenuid saab nüüd kasutada tee-ehitusel, renoveerimisel ja hooldekodudes.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.