Samuti on omavalituste puhul tõsine risk jäätmekäitluse politiseerumiseks - kõik jäätmekäitlusega seotud otsused mõjutavad kõiki valijaid. Nii ongi omavalitsusi, kes ühe käega korraldavad jäätmeveokonkursi, et seadust täita, ja samas teise käega annavad vabastuse enam kui 40% jäätmetekitajatest, et valijaile meeldida.
Jäätmeveo korraldamine on ebameeldiv kohustus, sest selle käivitamisel tuleb kõik kinnisvaraomanikud süsteemiga kohustuslikult liita. Riikliku sunni kehtestamine tekitab alati vastuseisu ning on poliitikutele ja juhtidele mainetsööv tegevus, mis annab valimistel tagasilöögi. Seaduses puuduvad praegu ka efektiivsed mõjutusvahendid, mis täiendavalt motiveeriks omavalitsusi kehtestatud nõudeid täitma.
Korraldatud jäätmevedu ei ole küll ideaalne variant jäätmetekitajate liitmiseks süsteemiga, kuid tänaseks pole paremat välja mõeldud.
Üks korralageduse põhjus on ka see, et Eesti omavalitsusüksused on liiga väikesed. Meil on 1,34 miljoni elaniku kohta kokku 227 omavalitsust, millest üle 80% on alla 5000 elanikuga.
Kujutlege, milline oleks pangateenuse hind, kui ettevõttel oleks 227 kontorit üle Eesti, igaühel oma nõukogu, juhatus, raamatupidamine, sekretariaat ja ametnikud.
Võib-olla oleks otstarbekas korraldada omavalitusjuhtimine nii, et kaotada maavalitsused ja omavalitused ja luua nende baasil 15 omavalitsust.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.