Poliitprügi lagastab maad

Korralagedus ei valitse mitte ainult metsa all, vaid ka korra loomisel. Nagu selgus riigikontrolli raportist, pole 43% omavalitsusi neile juba 2005. aastaks seadusega pandud kohustust jäätmemajanduse korraldamiseks täitnud.

Kõik need rohkem kui 120 omavalitsust, kes on jätnud jäätmehoolduse korraldamata ja kus elanikel pole kohustust liituda jäätmekogumissüsteemiga, rikuvad seadust.

Suure tõenäosusega läheb just nendest piirkondadest pärit prügi prügikastist mööda ning jõuab metsa alla ja teeäärtesse, nii et Eestis oleks "Teeme ära!" kampaaniat vaja igal nädalavahetusel. Kõikide jäätmetekitajate liitumine korraldatud olmejäätmete veoga on sama vajalik kui kõikide majapidamiste liitumine kanalisatsioonivõrguga. Korraldatud jäätmeveo rakendamise probleemideks on omavalitsuste madal haldussuutlikkus, võimetus jäätmemajanduse keerukusega toime tulla ning reaalne oht korruptsiooni tekkeks.

Samuti on omavalituste puhul tõsine risk jäätmekäitluse politiseerumiseks - kõik jäätmekäitlusega seotud otsused mõjutavad kõiki valijaid. Nii ongi omavalitsusi, kes ühe käega korraldavad jäätmeveokonkursi, et seadust täita, ja samas teise käega annavad vabastuse enam kui 40% jäätmetekitajatest, et valijaile meeldida.

Jäätmeveo korraldamine on ebameeldiv kohustus, sest selle käivitamisel tuleb kõik kinnisvaraomanikud süsteemiga kohustuslikult liita. Riikliku sunni kehtestamine tekitab alati vastuseisu ning on poliitikutele ja juhtidele mainetsööv tegevus, mis annab valimistel tagasilöögi. Seaduses puuduvad praegu ka efektiivsed mõjutusvahendid, mis täiendavalt motiveeriks omavalitsusi kehtestatud nõudeid täitma.

Korraldatud jäätmevedu ei ole küll ideaalne variant jäätmetekitajate liitmiseks süsteemiga, kuid tänaseks pole paremat välja mõeldud.

Üks korralageduse põhjus on ka see, et Eesti omavalitsusüksused on liiga väikesed. Meil on 1,34 miljoni elaniku kohta kokku 227 omavalitsust, millest üle 80% on alla 5000 elanikuga.

Kujutlege, milline oleks pangateenuse hind, kui ettevõttel oleks 227 kontorit üle Eesti, igaühel oma nõukogu, juhatus, raamatupidamine, sekretariaat ja ametnikud.

Võib-olla oleks otstarbekas korraldada omavalitusjuhtimine nii, et kaotada maavalitsused ja omavalitused ja luua nende baasil 15 omavalitsust.